"Inimene peaks saama pühendada end lihtsalt oma elu elamisele. Linnaasutused peaksid olema heas mõttes justnagu nähtamatud – osutades linnakodanikule teenust nii, et nad ise meeldegi ei tule."

Tallinna linnasekretär Priit Lello
Kaire Kuldpere: välisprojektide osas võiks riigil on ühtne arusaam (0)
17. jaanuar 2017
Scanpix

"Riik võiks arutleda ja kokku leppida, kuidas seniseid tavapärasest tegevusest väljuvaid riigi äriühingute investeeringuid otsustada ja ellu viia," lausus riigikontrolli auditi juht Kaire Kuldpere.

Kuldpere ütles Tallinna TV uudistesaates, et seni riik välisprojektide osas midagi otseselt valesti teinud ei ole. “Protseduuri kõiki reegleid näiteks Eestis Energia projektide puhul oli järgitud ja projektid otsustati etapiviisiliselt. Meie esimene soovitus on, et riik võiks arutleda ja kokku leppida, kuidas seniseid, tavapärasest tegevusest väljuvaid riigi äriühingute investeeringuid otsustada ja ellu viia. Soovitasime rahandusministeeriumil seda arutada ning töötada välja protseduuri vastavad reeglid.”

Riigikontrolli auditist selgub, et riigil puudub ühine arusaam sellest, kas ja millistel tingimustel riigile kuuluvad äriühingud võiksid investeerida välismaa projektidesse. Eesti Energia alustas projekte Jordaanias ja Utah´s, ent enne projektide arendamise otsustamist ei selgitatud välja, kas ettevõttel on kõikide plaanitud tegevuste, sealhulgas Eesti investeeringute jaoks piisavad ressursid. Audit soovitas 2017. aasta jooksul analüüsida ka seda, kas riigi äriühingutele oleks vajalik kehtestada täiendavad reeglid tavapärase äriühingu tegevusest väljuvate investeeringute otsustamiseks ja elluviimiseks.

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Jürgen Ligi ütles, et Eesti Energia projektide puhul oli tegemist halbade asjade kokkulangemisega, eelkõige pidas ta silmas õli hinda. “Protsessi väikesed vaieldavused Eesti Energia projektide osas majandusministeeriumil on, aga üldiselt ei tohiks riik seda teadmist, mis tal põlevkivi energeetikas on, lasta raisku minna, vaid otsima ekspordi võimalust välismaale. Seda on riik ka üritanud. Jordaanias on see hästi õnnestumas. Praegu on viimane finantseerimisotsus kinnitamata. Utah´s on probleemid suuremad.”

Õli tootmine nii Jordaanias kui ka Utah´s ei ole praegustel turutingimustel tasuv. Seda nii 2014. aastal alanud naftahinna languse tõttu kui ka seepärast, et Enefiti tehnoloogia kohandamine Utah ja Jordaania põlevkividele on oluliselt kallim ja aeganõudvam.

Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter kinnitas, et Jordaania elektriprojekt on tänaseks arenenud kõige kaugemale. Niipea, kui projekt saab viimased allkirjad, läheb ta realiseerumisse ning algab elektrijaama ehitus. “Projekti väärtus on 2,2 miljardit dollarit ning selles kaasalööjaid on palju. Aktsionärid on Malaisiast ja Hiinast, finantseerimine peaks tulema Hiina kolmest suuremast riigipangast. Eesti Energia müüb oma osaluse projektis 10%-le. Õliprojekti puhul nii Jordaanias kui Utah´s sõltume väga palju väliskeskkonnast ehk sellest, mida teeb õli hind maailmaturul. Kui projekte planeeriti, oli õli barreli hind üle 100 dollari. Täna on hind kuskil 50 dollarit, vahepeal langes hind ka 30le dollarile.”

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.