"Tulevikku vaadates tuleks vähemalt kodutarbijad börsipõhisest süsteemist välja suunata. Ainult nii on võimalik kliimaeesmärke tulevikus täitma hakata."

Alar Konist, TalTechi energiatehnoloogia professor
Kooli õpikojad panevad õpilasi loodusainete abil salakirja lahendama ja aardekirstu otsima (0)
30. jaanuar 2017
Scanpix

"Õpilased hakkavad matemaatikaõpetajaga salakirja lahendama ning geograafiaõpetajaga salaridades peidus olnud aardekohta otsima," tutvustas Gustav Adolfi gümnaasiumi bioloogiaõpetaja Helina Reino uut õppemeetodit. "Õpime vanu kaarte lugema ja jõuame nii aardekastini, kus peidus riide- ja luutükid. Luude vanust hakkame määrama tervishoiumuuseumis DNA analüüsiga."

Jaanuaris alustas linn uudse projektiga “Vau, ohhoo!”, kus õppimine kulgeb õpikodades kaasahaarava süžee kaudu ja õppeaineid omavahel lõimides. Nii on õppimine põnev nii õpilastele kui ka õpetajatele. “Õpilased hakkavad koos matemaatikutega lahendama salakirja, salaridades peidus olnud aardekohta aga otsima koos geograafidega,” rääkis Reino. “Õpime vanu kaarte lugema ja jõuame nii aardekastini, kus on peidus riide- ja luutükid.”

Mitmesaja aasta vanuse raamatu avastamise lugu viib õpilased Reino sõnul DNA tuvastamiseni välja. “Luude vanust hakkame määrama tervishoiumuuseumi töötoas DNA analüüsiga,” selgitas Reino. “Aardekastis leidub ka münte, mille vanust ja väärtust aitavad määrata füüsikud ja majandusmehed. Vaja läheb roboteidki. Õpikoja eesmärk ongi eri ainevaldkondi kindlat juhtumit lahendades tervikuks lõimida. Elu ise pole ju ainepõhine, vaid üks tervik.”

Õpilased rahul

Õpilased hakkavad lahendama Juku lugu, kes leiab salapärase nähtamatute ridadega vana raamatu. Noored peavad leidma viisi, kuidas keemia abil kirjaread taas nähtavaks muuta ning seejärel jälle matemaatika abil salakirja lahti kodeerida.

“Minu arvates on selline õpikoda vägagi noorte silmaringi arendav,” ütles Südalinna kooli õpilane Siim Kullamäe. “Juba esimeses õpikojas tegime palju põnevaid keemiakatseid. Näiteks hoidsime piirituselambi leeki loetamatu teksti kohal ja selle abil sai salakiri nähtavaks. Saime ka teada, et selle leeki ei tohi summutada peale puhudes, vaid korgiga. Ka katseklaase tuleb osata õigesti hoida. Samas on minu lemmikaine matemaatika. Mulle meeldib ülesandeid lahendada, see pole üldse raske. Mida põnevamad ülesanded, seda parem!”

Katseprojekt õpetab ainetundides loovamalt mõtlema ning teadusteooriate ja argielu vahel seoseid looma. Õpikojad arendavad leidlikkust ja uusi ideid, õpetavad katseid kavandama ja läbi viima, tulemusi analüüsima ja neid igapäevaeluga seostama. Õpikojad pakuvad õppimisel noortele rohkem käelist tegevust ning vähendavad hirmu ja eelarvamusi loodusainete ees.

“See on igati tore algatus, sest noorte tehnikahuvi tuleb süvendada ja näiliselt elukauged ained noortele lähedasemaks muuta,” lausus Südalinna kooli direktor Veiko Rohunurm. “Praegu on keemia-füüsika maailm paljude koolilaste jaoks üsna elukauge, kuid sellised õpitoad oma põnevate katsetega muudavad olukorda. Tehnikateadused on ju edasiviiv jõud. Tavatunnis ei paistaks need lapsed ehk välja, kuid huvikaaslastega koos leiavad nad oma ala hõlpsamini. Ühe huviala inimesed leiavad üksteist eri koolidest üles ja tekivad sõpruskonnad. Nii leitakse ka oma kutsumus ja tulevane eriala varakult. Meie kool on valmis selliseid projekte alati võõrustama, õpikodade projekt soodustab, et õpilased osalevad rohkem ka aineolümpiaadidel.”

Toimuvad kaks korda kuus

“Oleme koos õpetajatega otsimas lahendusi, kuidas muuta õpetamise meetodeid elulisemaks ja õppimist huvitavamaks,” selgitas linna haridusameti juhataja Andres Pajula. “Soovime pakkuda õpilastele võimalust tegeleda inspireerivalt ja süvitsi loodus- ja täppisteaduse ning tehnoloogia aladega. Õpikodades läbiviidav toetab kooli õppekava, kuid õpe on seal korraldatud võimalikult praktiliselt. Noored õpivad põnevust tekitava loo käigus, millele lahenduste leidmiseks tuleb õpilastel probleeme märgata, uurida, katsetada, eksperimenteerida ja analüüsida.”

“Tahame õpetada lapsi rohkem probleeme nägema ja neid ka praktikas lahendama,” ütles linna haridusameti juhtivspetsialist Viivi Lokk, kelle sõnul õpetab uut tüüpi õpikoda väga edukalt loodus- ja reaalaineid.

Õpetajad õpivad ka ise projekti raames uutmoodi õpetama ja tavatunde põnevamaks tegema. “Katseprojektist võiks kujuneda uus õpimudel, et muuta tavatunnid edaspidi loomingulisemaks ja ühtlasi praktilisemaks. Seda eriti nüüd, kui need loodusained on riigieksamitena kadunud. Tehnilise taibu ja loodushuvidega lapsed vajavad ergutust ja julgustust.”

Õpikojad toimuvad kaks korda kuus 7. klasside õpilastele ja õpetajatele, need arendavad koos tegutsedes ka meeskonnatöö oskust. Õpikoda kestab korraga kolm tundi ja selles osaleb kakskümmend õpilast linna eesti ja vene õppekeelega koolidest. Samm-sammult muutuvad ülesanded keerulisemaks.

Koolidele tasuta

Et aga tuua tavaliste teoreetiliste tundidegi kõrvale rohkem praktilisi tegevusi, vajaksid koolid Reino sõnul linna kõrval ka riigi tuge. “Meie koolist lähevad paljud õpilased arsti- või loodusteadusi õppima,” ütles ta. “Samuti on paljude eksamivalikuks loodusained. Aga reaal- ja loodusainete tundidesse suurema hulga praktiliste katsete toomiseks läheb vaja ka riigi rahalist tuge.”

Õpilastele ja õpetajatele on õpikodade katseprojektis osalemine tänu linna rahastusele tasuta. Projekti partnerid on Tallinna haridusamet, linna üldhariduskoolid, aineühendused, tervishoiumuuseum jt. Enamik õpikodasid toimub Südalinna koolis.

Loodus- ja reaalteaduste õpikodasid on jaanuarist maini kaheksa ning oma kahekümne osalisega õpituba on ka õpetajatel. “Projekt lõpeb kahepäevase teaduslaagriga maikuus,” mainis Lokk. “Arutame tulemused õpetajate ja õpilastega läbi ning kaalume, kuidas erihuvidega lapsi ergutada ja loodusainete õpetamine ka kõigile teistele põnevamaks muuta.”

———

KÕLVART: Tuleviku töökohad nõuavad loovust ja kohanemisoskust

“Õppimine lasteaiast ülikoolini peaks toetama ettevõtliku inimese kujunemist, kes mõtleb loovalt, algatab julgelt, tegutseb arukalt ning omab hoolivat ja vastutustundlikku mõtteviisi,” lausus abilinnapea Mihhail Kõlvart.

Kõlvarti sõnul tuleb Eestis vaatamata PISA testi tipptulemustele üha enam muuta õppimist ennast, sest kool on elust kaugenenud ega vasta õppijate ega ka tööandjate ootustele.

“Prognooside kohaselt oodatakse 2020. aastal tööturul, sõltumata erialast, selliseid tulevikutöö oskusi nagu loovus ja kohanemine, sotsiaalne intelligentsus, kultuuridevaheline kompetents, uue meedia kirjaoskus, virtuaalne koostöö ja disainmõtlemine,” rääkis Kõlvart. “Õppimine lasteaiast ülikoolini peaks toetama ettevõtliku inimese kujunemist, kes mõtleb loovalt, algatab julgelt, tegutseb arukalt ning omab hoolivat ja vastutustundlikku mõtteviisi.”

Õpikodade läbivateks teemadeks on elukestev õpe ja karjääri planeerimine, keskkond ja jätkusuutlik areng, tehnoloogia ja innovatsioon ning tervis ja ohutus.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.