Politseile on tuttavad nii mõnedki noored, kes on alustanud kanepi tõmbamisest ja sealt edasi kujunenud süstivateks narkomaanideks, nentis Kesklinna noorsoopolitseinik Vitali Matvejev. Meelemürkide proovimist soodustab ka kaaslaste surve, lisas psühhiaater Jüri Ennet, kelle sõnul varem saavutati joove alkoholiga, nüüd aga üha enam kanepiga.
Tervise arengu instituudi uuringust selgub, et ligi kolmandik Eesti õpilastest oli tarvitanud alkoholi ja suitsetanud enne 12. eluaastat. Kahekümne aasta jooksul on järjest kasvanud 15–16-aastaste kooliõpilaste osakaal, kes on vähemalt korra elu jooksul tarvitanud mõnda narkootilist ainet.
Narkootikumidest on noorte seas levinuim kanep, mida oli tarvitanud 26% õpilastest. Läbi aastate ei ole narkootikumi tarvitanud poiste palju muutunud, tüdrukute arv on aga kasvanud.
Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna noorsoopolitseiniku Vitali Matvejevi sõnul peetakse pea iga nädal kinni alaealisi, kes on kanepit tarvitanud.
Matvejevi sõnul on alaealiste õigusrikkumiste arv aastatega kasvanud. Kui 2015. aastal võeti vastutusele narkootiliste ainete omamises või tarbimise eest 124 noort, siis 2016. aastal oli noori juba 169.
Kange alkoholiga katsetamisega enne 14. eluaastat alustas 23% poistest ja 19% tüdrukutest. Tulemustest on näha, et kange alkoholi esmase joomise ja esimest korda purju jäämise vanused on sarnased. Nooremalt kui 14-aastaselt on olnud esimest korda purjus 17% poistest ja 14% tüdrukutest. Lisaks sellele peab üle poole õpilastest (55%) sigarettide kättesaadavust “küllalt kergeks” ja “väga kergeks”.
Suure osa narkootiliste ainete esmatarvitamine toimub aga vanuses 14−15 aastat.
Meelemürke on lihtne kätte saada
Matvejevi sõnul on politsei hakanud tihedamini tegutsema just selle eesmärgi nimel, et saada kätte alkoholimüüjad, kes alaealistele hoolimata keelust alkoholi ja narkootikume levitavad. “Meie eesmärk on saada kätte vahendajad ja müüjad, kes alaealistele neid ained pakuvad,” selgitas Matvejev.
Matvejevi sõnul on vastutusele võetavate inimeste hulk pidevalt suurenenud – kui 2014. aastal võeti vastutusele 57 inimest, siis 2016. aastal 79 inimest. “Ma ei ütleks, et narkootiliste ainete kättesaadavus on aastatega suurenenud, pigem avastab politsei neid juhte lihtsalt rohkem,” märkis Matvejev.
Kanep viib kangema kraamini
Matvejevi sõnul puutuvad politseinikud tihti kokku juhtumitega, kus noore inimese narkootikumide tarbimine on alanud kanepist ja läinud järk-järgult edasi kangemate ainete, nagu amfetamiini suunas. “On ka noori, kes alustavad alkoholist ja liiguvad sealt edasi. Alguses juuakse õlut, siis kangemat alkoholi ja sealt liigutakse edasi. Me teame inimesi, kes on alustanud kanepist ja lõpetanud süstivate narkomaanidena,” lisas Matvejev.
Paljud noored, kes narkootikumide küüsi langevad, on pärit peredest, kus sotsiaalne olukord on kehv, vanemad on töötud ja raha pole, rääkis Matvejev. Tihti tarbivad sellistes peredes ka vanemad ise, kas alkoholi või narkootikume. “On aga ka peresid, kus elatakse väga heal järjel, vanemad käivad tööl ja välismaal puhkamas, aga sellest hoolimata satuvad lapsed narkootikumide küüsi,” nentis Matvejev.
Lapsevanem peab lapsega tegelema
Samuti pole harv juhus, kus meelemürke tarvitanud alaealise vanematele helistades selgub, et vanem ei tea, kus nende laps on olnud ja kellega. “Tihti on vanemate jaoks see üllatus, et laps on politsei jaoskonnas ja on midagi tarvitanud,” selgitas Matvejev.
Politsei soovitab vanematel oma laste elude ja sõprade vastu huvi tunda. Kasvõi seepärast, et kui laps on kadunud, oskaks teda kellegi juurest otsida.
E-sigaret pole päris sigaret?
Matvejevi sõnul on viimasel ajal kerkinud noorte seas esile tõsisem probleem e-sigarettidega, sest tihti arvavad noored, et see ei kahjusta tervist ega ole keelatud.
“Lisaks sellele on olnud ka juhuseid, kus lapsevanemad ostavad ise oma alaealisele lapsele e-sigarette arvates, et see on seadusega lubatud,” lisas Matvejev.
Napsi asemel kanep
Psühhiaater Jüri Enneti sõnul on narkootikumide tarbimine tihti seotud küsimusega, kus inimene peab leidma tasakaalu oma sisemaailmaga, olenemata sellest, millised on muutused väliskeskkonnas. “Tihti valitakse tasakaalustamise variantideks mingid vahendid, milleks kümmekond aastat tagasi oli kergem naps või jook. Tänapäeval on tihti selleks vahendiks kanep,” sõnas Ennet.
Enneti sõnul on inimene ühiskondlik olend, kellele on oluline, kuidas ümbritsevad inimesed ja struktuurid teda hindavad. Tihti dikteerivad ka seltskonnad seda, mida noored peavad ja ei pea proovima – kui tahad gruppi kuuluda, siis peab nii mõnegi asjaga kaasa minema.
“Kanepi puhul on tekkinud liikumised, kus seda propageeritakse kui ilusat rohelist taimekest, mida saab ravi eesmärkidel kasutada,” lisas Ennet. “Praktika näitab aga seda, et iga nädal tuleb raskema psüühikahäirega inimene, kellele esimese paugu paneb kanep. Küsida ju võiks, kas sellele inimesel ka ilma kanepit tarvitamata oleks psüühikahäire. Võib-olla, aga tihti on kanep alguseks raskemate narkootikumide tarvitamisele.”
