"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Eelmise aasta ostetuim raamat oli "Tark tee terviseni" (0)
09. veebruar 2017
Scanpix/ Rene Bürkland

Esimesed kümme menukamat raamatut on mitte-ilukirjanduse valdkonda kuuluvad. Inimesi köidab eneseabi, ravitarkused, esoteerika, märkis kirjastuste liidu esindaja.

Eesti Kirjastuste Liidu liikmete 2016. aasta enimmüüdud raamat oli Rene Bürklandi “Tark tee terviseni”.

Kirjastuse Pilgrim välja antud raamatut müüdi 20 507 eksemplari, teatas kirjastuste liidu esindaja.

Teiseks jäi Giulia Endersi raamat “Võluv soolestik”, väljaandja kirjastus Varrak, läbimüük 12 321 eksemplari ning populaarsuselt kolmas raamat oli Riina Raudsiku poolt koostatud “Energiakriis”, väljaandjaks samuti kirjastus Pilgrim, mille läbimüük oli 7 470 eksemplari.

Esimesed kümme menukamat raamatut on mitte-ilukirjanduse valdkonda kuuluvad. Inimesi köidab eneseabi, ravitarkused, esoteerika, märkis kirjastuste liidu esindaja.

Ilukirjanduslikest teostest oli populaarseim Sofi Oksaneni “Norma”. Väljaandja kirjastus Varrak ja läbimüük 4828 eksemplari ja üldnimekirjas 11. kohal.

Lasteraamatute hulgas oli populaarseim kirjastuse Varrak välja antud “Õpilase inimkeha entsüklopeedia”, mida müüdi 4255 eksemplari.

Eelmisel aastal oli enim müüdud e-raamat E.L.James’i “Viiskümmend tumedamat varjundit” kirjastuselt Pilgrim, selle läbimüük oli 1102 eksemplari.

Saja enim müüdu raamatu läbimüüginumbrid olid 2014. aastal 277 214 eksemplari, 2015. aastal 278 154 eksemplari ja 2016. aastal 254 241 eksemplari. Seega on võrreldes 2015. aastaga vähenemine olnud ligikaudu 10 protsenti, teatas kirjastuste liit.

Jätkuvalt on väikeses langustrendis algupärase kirjanduse nimetuste arv.

Mitte-ilukirjanduslikke teoseid saja enimmüüdud raamatute tabelis on 52 nimetust, millest üle pooled on algupärased (34 nimetust). Seega usaldatakse selles valdkonnas väga meie endi autoreid.

Ilukirjandusteoseid on nimekirjas 14, neist pooled on tõlketeosed. Võrreldes varasemate aastatega ei ole siis erilist muudatust: viimastel aastatel ei ole nimetuste arv oluliselt muutunud, samuti algupärase kirjanduse osakaal on olnud natuke väiksem kui tõlkekirjanduse oma.

Lasteraamatuid on nimekirjas 35 nimetust. Neist enamuse moodustavad väikelastele mõeldud raamatud – kleepsuraamatud, mänguraamatud. Ilukirjandusteoseid on nimekirjas vaid mõned üksikud.

Eesti Kirjastuste Liit on loodud 1991. aastal ja praeguse seisuga kuulub liitu 35 kirjastust-organisatsiooni. Raamatute müügi edetabelit on koostatud alates 2000. aastast.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.