"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Reps: Eestil tuleks fookus pöörata Ukraina põgenike abistamisele (3)
09. veebruar 2017
Scanpix

"Kui me räägime sõjakoldesse jäänud inimeste ajutisest aitamisest, siis võiksime fookusse tõsta Süüria kõrval pigem Ukraina pered," leiab Keskerakonna aseesimees Mailis Reps. "Kõik, mis on inimlik ja vajalik, on puudu," rääkis Reps, kes on ise Ukrainas olukorda vaatamas käinud.

Aastate jooksul korduvalt Euroopa Nõukogu raportöörina Ukrainat külastanud Mailis Reps tõdes, et paraku ei tule eskaleerumine Ukrainas enam üllatusena ning diplomaatilised sõnad ja meedia tähelepanu sellele kipub langema viljatule pinnasele. “Nii kole, kui seda ka öelda ja mõelda on, pole Ukrainas toimuv enam justkui uudiste ja inimeste fookuses ja poliitikudki kõikjal maailmas hakanud teemal näppu peal hoides väsima,” sõnas Reps.

Tema sõnul tundis ta sõjakoleduste keskel olles korduvalt, kuidas surm ja sõjakoledused pole esiküljeuudis. “Ma jagan paljude muret, et Ukraina on kõige muu kõrval jäänud tähelepanu alt justkui liialt välja. Seda ei tohi lasta juhtuda ei meil ega mujal,” lisas erakonna aseesimees. Ta rõhutas, et Eesti on jätkuvalt ja kindlalt Ukrainat toetamas. Humanitaarkriisi leevendamiseks eraldas valitsus just äsja 400 000 eurot, kuid tegema peab endise raportööri sõnul enamatki.

Praegu on lahingtegevuse hoogustumine tsiviilelanikkonnale eriti keeruline raskete ilmastikuolude tõttu. Seetõttu vajavad ukrainlased mitte ainult jätkuvat hukkamõistu toimuvale, vaid ka reaalset abi. Pikaajaline raportöör sõnas, et enim tänulikkust on tekitanud Eesti poolt saadetud ravimid, välihospidalide varustus ja muu arstiabiks vajalik.

“Kõik, mis on inimlik ja vajalik, on puudu. Vanavanemad kasvatavad lapselapsi ebainimlikes tingimuste, laste vanemad on teadmata kadunud…” kirjeldas Reps olukorda. Tema sõnul tuleb kaaluda võimalust saata Ukrainasse lisaks rahale ka arstiabivahendeid ja erinevat varustust, mis humanitaarolukorda parandaks. Samuti võiks Eesti pakkuda Ukraina lastele ja nende vanematele meie riigis kohapeal erinevaid programme.

Reps lisas, et laienenud sõjategevus on kasvatanud põgenike hulka ja Eesti võiks neid inimesi aidata. “Kui me räägime sõjakoldesse jäänud inimeste ajutisest aitamisest, siis võiksime fookusse tõsta Süüria kõrval pigem Ukraina pered,” sõnas ta. Tema sõnul räägitakse sõjapõgenike puhul kaugematest maadest, kuid siinsamas meie kõrval kannatavad inimesed vajavad meie abi. “Kui sõjas kannatanuid aidata, siis võiksime vaadata pigem Ukraina poole,” lõpetas Reps.

Kommentaarid (3)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Vaba vaatleja
9. veebr. 2017 12:35
Tuletaks siinkohal meelde, et Ukraina on suur riik nii territooriumilt, kui rahvaarvult ja sõjategevus seal käib suhteliselt piiratud alal kahes oblastis, kusjuures Ukraina valitsusel pole mingeid takistusi selle vaenutegevuse koheseks lõpetamiseks, kui oleks vähegi tahtmist aktsepteerida ka teist poolt ja selle soove. Ja isegi kui seda ei soovita, saadaks alustuseks öeldut silmas pidades sisepõgenike majutamisega suurepäraselt ka kohapeal hakkama. Peatseks eurolaulupralle korraldamiseks neil millegipärast raha näib jätkuvat, mis on tegelikult eriti küüniline. Ja kui veel natuke maailmas ringi vaadata, siis meenutaks, et isegi Ukrainast kordades väiksem Soome sai peale Teist Maailmasõda hakkama poole miljoni Karjalast tulnud põgeniku ja ümberasuja majutamise ning kõige eluks vajalikuga kindlustamisega ilma, et keegi oleks pidanud karjakaupa välismaale kerjama jooksma või et sealt neile mingit arvestatavat abi oleks tulnud. Kuid Soome riik lihtsalt hoolis oma inimestest nagu hoolib ka praegu, erinevalt Ukrainast või kasvõi meie oma riigist.
Milles küssa?
9. veebr. 2017 12:30
Mailise isikliku raha kasutus Mailise vaba- ja isiklik asi.
konkreetselt Donbass
9. veebr. 2017 12:01
Lugupeetavad esmalt teeb selgeks kuskandis toimub sõjategevus - tegu Luganski ja Donetski oblastite idapoolse osaga. Isegi mitte mõlema oblasti terve territooriumiga. Komsomolkusest pastori Turtšinovi poolt väljakuulutatud nn Antiterroristlik aktsioon tegelt haarab vaid teat osa neist kahest oblastist ja siin teatatakse sõjategevusest Ida-Ukrainas - Ukraina on tohutu territoorium. Õigemini siis muidugi omaaegne Ukraina NSV mis 20. sajandil erinevatest aladest kokkupandud. Donbass on omaaegse Venemaa Impeeriumi Doni Kasakaväe oblasti läänepoolne osa mille Lenin, Trotski ja Stalin liitsid moodustatava Ukraina NSV-ga. Loomulikult tuleb Ukraina inimesi aidata kuid räägib ikka ka sellest mis sealkandis tegelt toimub - mingit tohutut sõjategevust ei toimu ei Lääne ega Ida poolses Ukrainas ja ka mitte Kiievis. Vastuseis on Donbassis ja täpsemalt Luganski oblasti ja Donetski oblasti idapoolses osas mis siis mingitel asjaoludel vallandub otseseks sõjaliseks kokkupõrkeks. Tohutu territooriumiga Ukraina saab Donbassi põgenikud majutatud kui vaid tahavad - arvestame, et enamikul juhul tegu siis venelaste või nn venekeelsete ukrainlastega tuntud ka vatnikute nime ukrainlastest osadele. Mis on nüüd õige, et küllalt osa ukrainlasest tahab lahkuda riigist ja seda majanduslikel põhjustel - Ukrainas olukord lihtlabaselt niivõrd vilets. Ja vast suurimaks taotluseks on ukrainlastele olgu siis läänepool või idapool viisavabadus Euroopa Liiduga. Ja jätame Süüria ja Ukraina kõrvutamise hoopis erinevad olukorrad tegelt.