"Eesti riiklikud lennundusfirmad on nagu korvid, kuhu pannakse mune ja visatakse telliseid peale. Neil pole mingit šanssi," rääkis poliitanalüütik Ahto Lobjakas, kelle hinnangul ei välista miski, et mõne aasta pärast vajab Nordica kümneid miljoneid eurosid abi nagu Estonian Air. "Hullumeelsus on see, kui teha sama asja ja oodata teist tulemust."
“Riigi omandis olevad ettevõtted toimivad kehvasti, seepärast ei peaks nad riigiettevõtted ka olema. Nad on raha kohutavalt palju kaotanud. Riik võinuks selle raha investeerida kasumlikult mujale,” sõnas kolmunist ja poliitikaanalüütik Ahto Lobjakas.
Lobjakas märkis “aadio 2 saates “Olukorrast riigis”, et eraäri ei oleks selliseid asju, mida tehti Eesti lennufirmas, kunagi läbi lasknud. “Oleme Eesti lennufirmasse pannud 80 miljonit, ent kas meil on täna varasemast rohkem lennuliine? Estonian Airiga läks Eestil kehvasti, nüüd loodame, et tehes Nordica, läheb meil hästi. Riik paneb ettevõttesse kümneid miljoneid ja loodab nn poole tagumiku ärilt mingisugust tulemust,Nordica lendab aastaringselt Münchenisse, Brüsselisse, Oslosse, Amsterdami, Viini, Stockholmi, Kiievi, Trondheimi, Vilniusesse. See pole halb, aga lennata ei saa meile regionaalselt olulistesse linnadesse nagu Helsingi, Riia ja Kopenhagen. Eesti või Poola riiklik lennufirma lihtsalt ei pääse meie naaberriikide pealinnadesse sõitma. Järelikult meie ettevõtmine on vähem efektiivne. Küsimus on, kas seda on üldse mõtet teha kui me ei saa oma naaberriikidesse oma lennufirmaga odavamalt lennata. Ka pole meie lennufirmal endiselt kasumit. Raha, mis ettevõtmisse läheb, paneme endiselt huugama.”
Eesti riiklikud lennundusfirmad on Lobjaka hinnangul nagu munadega korvid, milledele visatakse järjest telliseid peale. Mingeid võimalusi neil ei ole. “Ka Eesti Energia baasil näeme, kui mõttetu on riigifirma. 2009. aastal investeeriti 215 või 220 miljonit eurot mõeldes, et selle eest juhtub midagi. Ettevõtte nõukogu ei saanud asjast aru ja tänaseks on ettevõtmine maksma läinud 270 miljonit ning Enefit280 õlitehas katab vaevalt tootmiskulud, kuna on tihti remondis. Eraettevõtluses poleks keegi pannud veerand miljardit eurot millegi sellise alla.”
Lobjakas lisas, et kuna riigiettevõtlus ei saagi toimida, kuna kui äriasjad ongi ühtpidi võib valitsus, kui ta nii arvab, selle pöörata ikka teistpidi.
