Teadlaste sõnul on reostus Arktikas üha kasvav probleem, mis jätkab tõenäoliselt laienemist kuni põhjapooluseni. "Üks kruiisilaev 2500 reisija ja 800-liikmelise meeskonnaga toodab ühes päevas 1 tonni prügi ja kuigi need laevad järgivad tõenäoliselt reegleid väga jäigalt, on paratamatus, et sellise prügikoguse juures lekib osa sellest ka merre," nendivad Norra teadlased, kelle sõnul on Arktikast saamas maailma prügikast.
Inimkonna prügi on ookeanid vallitanud. Praht keerleb lainetes ja moodustab hiiglaslikke “prügisaari”, see hulbib vees ja vaalad ning kilpkonnad söövad ta kogemata mereelukate pähe ära ning viimaks sadestub ta merepõhja, nähes välja nagu oleks prügimägi kuumaastikul plahvatanud, kirjutab portaal Mother Jones.
Ise paigad, mida me oleme harjunud ette kujutama puutumatutena, nagu jäine Arktika ookean, on reostunud inimtegevuse tagajärjel tekkinud prügiga. Elav näide prügiuputusest on ka Barentsi merre tekkinud kuues prügisaar.
Norra Svalbardi saarestiku observatooriumi Hausgarteni teadlased on aastate vältel koostanud logi mereprügist. Hoolimata saarestiku eraldatuses, uhutakse sinna aasta-aastalt üha rohkem prügi – perioodil 2002-2011 kahekordistus merepõhja ladestunud prügi, kirjutavad teadlased väljaandes Deep Sea Research. Lisaks prügi kogumahu kasvule, on prahi hulk erilise hooga kasvanud põhja-poolsetel aladel, mille põhjuseks võib teadlaste hinnangul olla kliimamuutus.
Teadlaste mõõtmisandmetest ilmnes, et prügitihedus Arktika vetes on võrreldav prügitihedusega 2,8 miljoni elanikuga Lissaboni lähistel. Prügi allikat on raske kindlaks teha, kuna praht jõuab ookeanisse nii reostunud rannikualadelt, laevadelt ja see võib ka mööda vett väga pikki vahemaid läbida.
Arktika, mis on Maa üks kõige kiiremini kuumenev ala, merejää ulatus on viimastel aastakümnetel vähenenud üle 30 protsendi. Suur sula on muutnud selle regiooni aga laevadele sõidukõlbulikumaks, mistõttu on näiteks teated Svalbardi saarestiku juures kalastamisest viimaste aastate jooksul kahekordistunud ning kohalikus sadamas on kasvanud nii kruiisi-, kauba- kui ka eralaevade arv.
Teadlased avastasid oma uurimustöö käigus plastik-, metall-, riide-, köie- ja muu prahi hulga hüppelise kasvu ookeanides. “Vähenenud jääkate avas selle piirkonna laevandusele, mis võis kaudselt suurendada ka prügi hulka,” kirjutavad teadlased, kelle teooriat toetab ka tõsiasi, et alles hiljuti on ookeanipõhja tekkinud ka klaasiprügi. “Kuna klaas vajub ookeanipõhja seal, kus ta sinna visati ja ei triivi eriti kaugele, siis näitab see, et prügi peamisteks allikateks on suurenenud laevaliiklus.”
Kuigi teadlased ei süüdista reostuses vaid turismifirmasid, toovad nad välja fakti, et “üks kruiisilaev 2500 reisija ja 800-liikmelise meeskonnaga toodab ühes päevas 1 tonni prügi ja kuigi need laevad järgivad tõenäoliselt reegleid väga jäigalt, on paratamatus, et sellise prügikoguse juures lekib osa sellest ka merre.”
Kokkuvõttes nendivad teadlased, et reostus on Arktikas üha kasvav probleem, mis jätkab tõenäoliselt laienemist kuni põhjapooluseni.
