Riigikohus mõistis Tartu linnalt Eesti Autorite Ühingu kasuks välja 84 eurot 2015. aastal Miina Härma Gümnaasiumi korraldatud advendikontserdi eest, kus kool müüs avalikult pileteid, ent ei maksnud autoritasusid.

Riigikohus jättis esmaspäeval rahuldamata Tartu linna määruskaebuse teise astme kohtu otsusele, vahendas BNS.

Seega peab linn MTÜ-le Eesti Autorite Ühing tasuma 81 eurot ja 55 senti ning lisaks menetluskulu 510 eurot, selgub otsusest.

Vaidlus puudutas 11. detsembril 2015 Tartu Ülikooli aulas korraldatud kontserti, millega Miina Härma Gümnaasium tähistas adventi ja Heino Kaljuste sünniaastapäeva.

Reklaam kontserdi toimumise kohta avaldati Piletimaailma kodulehel, Tartu linna veebilehel, Eesti kultuurisündmuste kalendris ja Delfis. Pileteid müüs kool Piletimaailma müügipunktide ja internetiportaali vahendusel.

Samas aga esitati kontserdil autoriõigustega kaitstud muusikateoseid ning kontserdil astusid esitajatena üles teiste hulgas isikud, kes ei ole kooli õpilased. Linn ja autorite ühing vaidlesid selle üle, kas koolil oli õigus autoritasu maksmata jätta või mitte.

Autorite Ühing pöördus kohtusse algselt 148 euro ja 5 sendi suuruse nõudega, ent langetas soovitud summa hiljem 81 eurole ja 55 sendile. Ühing märkis hagiavalduses, et kontsedil esitati loata ja tasu masksmiseta muusikateoseid, samuti keeldusid kool ja linn litsentsilepingu sõlmimisest.

Ühingu hinnangul ei vastanud kontsert vaba kasutamise erandile, sest täitmata olid vajalikud tingimused – teoste avalik esitamine ei toimunud koolis, vaid Tartu Ülikooli aulas ning samuti ei esitatud teoseid vahetus õppeprotsessis.

Samuti märkisid autorikaitsjad, et kontserdi kuulajaskonnas oli ka muid inimesi peale koolipere, kuna kontserti reklaamiti avalikkusele. Autorikaitsjate hinnangul pole oluline kooli väide, et pileti eest küsitav tasu oli sümboolne ega poleks võimaldanud koolil kasumisse jääda.

Tartu linn märkis omakorda, et üritus oli koolikontsert, millele pidanuks kehtima vabakasutuse erand. Advendi- ja kevadkontserdid on kooli õppeprotsessi osa ning linna hinnangul ei muuda seda asjaolu, et õpilasi toetas esinemisel paar-kolm vilistlast ning üksikuid lugusid dirigeeris Tõnu Kaljuste. Samuti märkis linn, et üritust reklaamiti avalikes kanalites kooli advendikontserdina ning tegelikkuses osales kontserdil linna hinnangul koolipere ning kooliga otseselt seotud isikud.

Tartu maakohus rahuldas hagi ning mõistis linnalt autorite ühingu kasuks välja 83 eurot ja 34 senti. Linn esitas seejärel apellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohus ei võtnud seda aga menetlusse. Seejärel esitas Tartu linn määruskaebuse riigikohtule.

Riigikohus märkis enda otsuses, et hoolimata kontserdi toimumisest koolimajast väljas võib siiski öelda, et see toimus õppeasutuses. Samuti võib öelda, et teoseid esitati vahetus õppeprotsessis, kuna see hõlmab ka õppekava toetavaid tegevusi ja üritusi nagu aktused ja koolikontserdid.

Küll aga ei olnud teoste esitajad vaid õpetav personal ja õpilased, mis on vastuolus autoriõiguse seaduses sätestatud erandi tingimustega, märkis riigikohus. Seejuures kasutas kool õpilaste ja personali hulka mittekuuluvate isikute nimesid ürituse reklaamimisel ning tõsi neid esile. Seega võib järeldada, et nende kasutamine polnud seotud vaid harioduse andmisega, vaid nendega sooviti suurendada kuulajate ja vaatajate arvu.

Samuti märkis riigikohus, et tõepoolest oli kontserdi reklaam suunatud avalikkusele ning kõigil, sealhulgas kooliga mitteseotud isikutel oli võimalik kontserdile pilet osta ja selles osaleda. Seega ei olnud kõrgema kohtu hinnangul alust eeldada, et kuulajaskonna moodustasid vaid õppeasutusega seotud isikud.