"Ehkki Eesti kultuur oli juba sada aastat tagasi elavam kui Soome kultuur, toimuvad muutused siinses poliitikas alles nüüd, viimaste kuude jooksul," ütles YLE raadio rootsikeelse toimetuse korrespondent Baltimaades Gustaf Antell. "See on väga põnev, sest Eesti oli enne uut valitsust stagnatsioonis. Viimase kümne või enamagi aasta jooksul ei muutunud Eesti poliitikas suurt mitte midagi."
Antell nentis Tallinna TV saates “Põdra TV”, et Eesti ühiskond on täna endiselt huvitav. “Riigi põhisuund on olnud väga hea ja on positiivne, et Tallinn on muutunud euroopalikumaks. Eestlased õpivad väga kiiresti seda, kuidas maailm liigub.”
Teades Eesti ajalugu läheb Antelli meelest vene rahvusest inimeste integreerimine siinsesse keskkonda, keelde ja kultuuri suhteliselt hästi. “Vene keelt kõnelevatel noortel on kõik võimalused eesti keele õppeks. Kuni Eestil läheb hästi, on siin hea elada ka vene keelt kõnelevatel inimestel. Põhjus, miks eesti keele õpe osadel vene rahvusest inimestel ei suju võib olla kas psühholoogiline või ideoloogiline. Inimese süüdistamine ei ole siin aga lahendus. On hea, kui vene rahvusest inimene oskab eesti keelt, aga kas see on nii tähtis? Keeleoskus sõltub konkreetsest inimesest, tema tegevusest ja tahtmisest. Kui Eestil läheb halvasti, tuleb lahendusega tegeleda enamusel siinsest rahvast ja seda me veel ei näe. Kui osa inimesi ei taha või oska integreerida on see enamuse vastutada. Probleemi peab lahendama riik andes raamid, aga iga inimene peab mõtlema nii, et eesti keele mitteoskaja ei ole vaenlane. Ta ei ole seepärast otsustanud olla Eesti riigi vastu.”
Antelli ei ole nõus väitega, et Eesti riigikeelt mittekõnelevad inimesed pole eestimeelsed. “See on lihtne eelarvamus. Näiteks ütlesid Narvas noored, et nad tahavad eesti keelt õppida, aga keegi ei tee selleks ühtegi sammu. Eestis ei ole suuri keeleprobleeme, küll on tõsi, et eesti keele mittekõnelemine võib olla julgeolekuoht. See oht ei ole hetkel küll väga suur. Eestis oli enne masu ka liiga vähe solidaarsust. Masu ei olnud Eesti jaoks hea, aga natukene muutis inimesi. Siiski ei tea täna suur osa rahvast, kui halvasti osad inimesed tegelikult elavad.”
