"Ma pean ühemõtteliselt ja eitavalt suhtuma ka nendesse avalikesse seiukohavõtudesse, mis puudutavad narkootikumide legaliseerimise plaani. See ei ole võimalik ei sisuliselt, karistuspoliitiliste põhimõtete alusel ega ka nende rahvusvaheliste kohustuste tõttu, millega Eesti riik on ühinenud," rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu riigikogus kriminaalpoliitika raportit tutvustades.
“Vastuoluliste uuringuandmetega manipuleerimine ei ole kindlasti õige tee. Me anname ka just nimelt noorele põlvkonnale signaali, milline käitumine on tolereeritud meie ühiskonna õiguskuulekuse ja rahvatervise seisukohalt ning milline mitte,” märkis justiitsminister.
Narkootikumide vastane võitlus peab Reinsalu hinnangul olema suunatud nii nõudluse kui ka pakkumuse vähendamisele. “Kuigi õiguskaitseorganitel on siin suur roll ja vastutus, siis neist üksi ei piisa – vaja on kogu ühiskonna panust, hariduse, sotsiaalprobleemide, aga ka ravi ja nõustamise näol. Narkootikumide tarvitamine on sotsiaalne probleem, mistõttu tuleb karistuse kõrval suunata tähelepanu inimeste ravimisele, toetamisele ja aitamisele,” sõnas Reinsalu.
“Kuna Eestis on peamiseks tarvitatavaks narkootikumiks kanep ja selle analoogid, otsustas süüteoennetuse nõukogu 2016. aastal toetada projekti, millega luua politsei poolt tuvastatud kanepitarvitajatele nõustamis- ja sellele järgneva ravile suunamise süsteem.” selgitas Reinsalu.
Nõustamine ja ravi on isikule vabatahtlik, kuid Reinslau sõnul oleks see alternatiiv, üldjuhul väikeses koguses narkootikumide omamise eest kohaldatavale rahatrahvile. “Selline lähenemine, me usume, aitab säästa menetlusressurssi ja on tulemuslikum inimeste mõistliku käitumise seisukohalt kui lihtsalt rahatrahvi ära maksmine. Märgin siinkohal, et vastavat nõustamisteenust ning vajaduse korral ravile suunamise praktikat hakkab juba sel aastal katsetama Tervise Arengu Instituut koos Põhja prefektuuri ja Sihtasutusega Põhja-Eesti Regionaalhaigla,” lõpetas justiitsminister.
