"Programm tagab lastele paremad sotsiaalsed oskused, parema vaimse tervise, suurema koolivalmiduse ja tulevikus ka parema kesk- ja kõrghariduse omandamise, suurema tööviljakuse ja kõrgemad sissetulekud," loetles TAI vanemahariduse ekspert Ly Kasvandik vanemlusprogrammi "Imelised aastad" eeliseid.
Tervise Arengu Instituudi vanemahariduse ekspert Ly Kasvandik võrdleb vanemlusprogrammi “Imelised aastad” pilootprojekti rakendamist beebi sünniga: “Kohtusid õiged inimesed, projektil on pikk ja oluline eellugu ja väga palju tegusid selle esimese kahe eluaasta jooksul on juba tehtud ja toimunud.”
Vanemlusprogrammi “Imelised aastad” pilootprojektile eelnes Kasvandiku sõnul mahukas eeltöö – analüüsid, programmi valik, erinevad katsetused, mõõtmised ja hindamised. “Täna on projektist saamas programm, mis jätkub ja millel on oma visioon ja oma strateegiadokument,” märkis Kasvandik, lisades, et protsess sai alguse juba 2013. aastal.
Vanemlusprogrammi “Imelised aastad” autor on USA psühholoog ja Washingtoni Ülikooli professor Carolyn Webster Stratton. “Programmi väljatöötamisel lähtus professor Stratton sellisest probleemist nagu agressiooni esinemise sagenemisel laste ja noorte seas, ja üha varasemas eas ilmnevatest käitumisprobleemidest. Eesmärgiks oli, et seda käitumisprobleemi või käitumishäiret ei tekiks, pikas perspektiivis vähendatakse sellega ka uimastitarvitamist ja koolist välja langemist,” sõnas Kasvandik.
Kasvandik nentis, et laste käitumisprobleemide lahendamisel ei piisa ainult lastega tegelemisest, vaid kaasama peab ka vanemad. “Programm tagab lastele paremad sotsiaalsed oskused, parema vaimse tervise, suurema koolivalmiduse ja tulevikus ka parema kesk- ja kõrghariduse omandamise, suurema tööviljakuse ja kõrgemad sissetulekud,” loetles Kasvandik. “Vanematele tähendab see aga paremat vaimset tervist, vähem stressi ja depressiooni aga ka vähem laste kuritarvitamise ning hooletusse jätmise juhtumeid.”
Programmi pilootprojekti sihtgrupiks olid 3-8-aastaste laste vanemad ning selle raames tõlgiti eesti ja vene keelde ka raamat “Imelised aastad. Juhend 2-8-aastaste laste vanematele.”
Tervise Arengu Instituudi vanemanalüütiku Aire Trummali sõnul osales vanemlusprogrammi pilootprojektis 636 lapsevanemat erinevatest kohalikest omavalitsustest. “Koolitusele julgustatakse tulema mõlemat lapsevanemat, kuid siiski moodustasid mehed kõigist osalejatest 27 protsenti. Praktika näitab, et mehi on pikka protsessi osalema saada keerulisem,” nentis Trummal lisades, et 27 protsenti osalejatest olid ka üksikvanemad ning 29 osalejat olid ka vanavanemad.
Veidi üle poole projektis osalejatest – 50,4 protsenti, olid 30ndates eluaastates ning koolituse läbis täies mahus 82 protsenti osalejatest. “18 protsenti pidi ühel või teisel põhjusel katkestama. Katkestanute osakaal on aktsepteeritav, kuna koolitusprotsess on pikk, kestab neli kuud ja nõuab lastevanematelt palju aega ja vaeva,” sõnas Trummal.
Trummal lisas, et projekti vältel suurenes vanemate kindlameelsus, vähenes aga ülereageerimine ja lapse karistamise või noomimise puhul sõnaohtrus. “Ei nõutud enam nii palju selgitusi, ei pahandatud nii pikalt, selles osas on muutus olnud kõige suurem,” märkis ta. “Laste seas vähenes aga halva käitumise intensiivsus.”