"Kindlasti ei tohi meditsiin olla see vahend, millega ääremaastumise sotsiaalseid probleeme tegelikult lahendatakse," ütles Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige dr Le Vallikivi. "Kui sama inimene oleks teises sotsiaalses situatsioonis, kui tal oleks kodu lähedal võimetekohane töö olemas, siis see teema üldse ei tuleks kõne alla.“
“Mul on kuri kahtlus küll, et suuremal osal juhtudest, miks väga suur osa Lõuna-Eestist kannatab töövõimetuse all, ei ole seotud mitte sellega, et seal oleks inimesed väga altid doktoritele rahaümbrikke tooma, vaid pigem sellega, et inimesest on kahju,” sõnas Le Vallikivi Vikeraadio saates “Uudis+ “.
“Kui sama inimene oleks teises sotsiaalses situatsioonis, kui tal oleks kodu lähedal võimetekohane töö olemas, siis see teema üldse ei tuleks kõne alla,” arvas dr Vallikivi. Ta avaldas lootust, et uue meetodi põhjal läbi viidud töövõime hindamine vähendab oluliselt arsti seost mingisuguste sotsiaalsete hüvedega, mis võiks üldse tekitada seda riski, et tekib korruptsiooni oht.
Inimese töövõime hindamiseks on tohtri sõnul olemas spetsiaalsed Töötukassa ekspertarstid. “Meie inimese raviarstidena kirjeldame ainult objektiivselt oma patsiendi terviseseisundit. Me ei tee temaga mitte midagi rohkem ega vähem kui me teeks temaga siis, kui ta tuleb rutiinsele tervisekontrollile. Me saadame tema andmed tervise infosüsteemi ja selle põhjal teeb ekspertarst otsused. Meie nende taotlustega õnneks enam ise tegelema ei pea,” ütles ta.
Dr Vallikivi hinnangul on raha pakkumine arstidele üsna kaugesse aega jäänud. “Kingitusi tuuakse küll ja selle kohapealt ma ütleks inimestele, et parem ärge tooge, need ei muuda kuidagi raviprotsessi, ravi tulemust või seda, kui hästi või halvasti arst teisse suhtub. Ma arvan, et ka vanema põlve doktorid ei ole kommidest eriti vaimustatud. Sest ka ajad on muutunud. Omal ajal võib-olla oli kommikarp selline edu ja defitsiidi sümbol, aga tänapäeval see kindlasti enam päris niimoodi ei ole,” sõnas dr Vallikivi. “Rituaalne tähendus on oluliselt muutunud.”
