“Elus ja maadluses ei tule midagi lihtsalt, tööd peab tegema.”

Epp Mäe, maadleja
Märt Põder: Eesti e-hääletuse turvariskide tõestamise eest võib vanglakaristuse saada (4)
31. märts 2017
Scanpix

Eesti e-hääletamine pole isegi sellisel tasemel, mis seati eesmärgiks 2000. aastate alguses, nentis filosoof ja infoühiskonna aktivist Märt Põder, kelle sõnul on e-häältega võimalik manipuleerida nii, et arugi ei saa. Ta lisas, et mitmetel spetsialistidel on näidisrakendused, kuidas Eesti e-hääletust võltsida, aga nende rakenduste kasutamine oleks kriminaalne. Seega need, kes tahaksid reaalselt tõestada, et e-valimiste süsteemi saab rünnata, ei taha seda teha, sest võiksid selle näitamise eest vangi minna.

“Kui Eesti e-hääletust hakati välja töötama 2000-ndatel või natuke varem, et siis seati ka eesmärgid. Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlastelt telliti uuringud, mis siis seadsid tehnilised eesmärgid, et kuidas on võimalik e-hääletust nii teha, et see oleks siis maailma tasemel,” rääkis filosoof ja infoühiskonna aktivist Märt Põder Vikerraadio saates “Uudis+”.

Põder nentis, et praegune e-valimiste süsteem pole kummagi uuringu tasemele jõudnud. “Tehti niisugune kehv, esialgne versioon e-hääletusest.”

Nii ühe uuringu autorid krüptoloogid Helger Lipmaa ja Oleg Mürk ja teise autorid Tanel Tammet ja Hannu Krosing on olnud e-hääletuse suhtes väga kriitilised, selgitas Põder. “Näiteks Helger Lipmaa ütles esimesel või teisel e-hääletusel, et tema ei lähe e-hääletama, sest see süsteem ei vasta nendele nõuetele, mida nemad siis teadlastena seadsid sellele. Ja samamoodi siis Tanel Tammet on olnud e-hääletuse parandamise nõudja. Eesti e-hääletus pole jõudnud isegi mitte sellele tasemele, mis oli eesmärk aastal 2001.”

Põder rääkis, et kogu e-hääletuse debatil on vale fookus – turvalisus. “Turvalisus on tegelikult suvalise infosüsteemi üldine omadus. Ei saa rääkida e-hääletusest kui suvalisest infosüsteemist, sest see on väga spetsiifiline infosüsteem. Selletõttu peaks e-hääletuse puhul pigem rääkima sellest, et kas see vastab demokraatlike valimiste põhimõtetele, et valimised on ühetaolised, salajased, jne.”

Kuigi OSCE vaatlejad on Eesti e-hääletust kritiseerinud, pole e-hääletamist ikka veel muudetud kontrollitavaks, sõnas Põder. “Mujal maailmas nõutakse kõrgemaid standardeid.”

Kui erinevates riikides on mitmeid võimalusi hääletamiseks – jaoskonda kohale minnes, e-hääletades, hääl postiga saates, on küsimus pigem selles, mida juurutatakse kui kõige õigemat hääletamisviisi, nentis Põder. Kirja teel hääletamine on mõeldud lisavõimalusena ning ka Šveitsis, kus on eriti rangete turvameetmetega e-hääletamise võimalus, on see mõeldud lisavõimalusena eelkõige välismaalastele, kes ei saa muul viisi hääletada.

“Eesti e-hääletus on n-ö rahvusliku uhkuse asi. Mida rohkem e-hääletanuid on, seda rohkem saab Eestit välismaal promoda, aga tähelepanuta jääb see, et e-hääletus tegelikult ei ole spetsialistide seas adekvaatne. Ja märk sellest on ka see, et Eesti e-hääletust kui tehnilist süsteemi pole suudetud kuskile välismaale eksportida,” sõnas Põder ja lisas, et X-teed Soome väidetavalt juurutab, aga e-hääletust ei ole isegi mitte Aserbaidžaan kasutusel võtnud.

Põder rääkis, et mitmetel spetsialistidel on näidisrakendused, kuidas Eesti e-hääletust võltsida, aga nende rakenduste kasutamine oleks kriminaalne. Seega need, kes tahaksid reaalselt tõestada, et e-valimiste süsteemi saab rünnata, ei saa seda teha, sest võiksid selle näitamise eest vangi minna.

 

Kui paberhääli saab alati üle lugeda, siis e-hääli mitte, nentis Põder. “E-hääletuse puhul on 160 000 häält ühes pütis ja kui seal muudetakse ühte bitti, siis võivad kõik e-hääled muutuda. Kui mina oleksin tark ründaja või tark kinni makstud e-hääletuse komisjoni liige, siis muudaksin väikest protsenti vea piires, et see vastaks enam-vähem valimiseelsetele küsitlustele. Ja ma ei saa kuidagi öelda, et seda on toimunud või ei ole toimunud. Ja just sellepärast peakski e-hääletuse viima vastavusse standarditega ja muutma avatuks.”

Kommentaarid (4)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Tegelikult peaks karistama varasemaid võltsijaid
1. apr. 2017 08:56
....kes pettuse-hääletused on läbi viinud. Samuti neid, kes välispankade maksuvabastusega on põhjustanud meie riigi praeguse vaesuse.
turvalisus
31. märts 2017 20:31
http://www.aripaev.ee/kasulik/2017/03/29/e-arvete-saatmine-meili-teel-tuleks-lopetada
W.
31. märts 2017 15:40
Keskerakond on e-valimisi alati kritiseerinud. Praegu võimul olles saaks ju selle ära keelata. Aga ei tehta. Miks?
ants
31. märts 2017 13:17
Eesti ei ole mingisugune demokraatlik riik , isegi mitte riik.Eestis on täielik anarhia!!!!! Õudne milleni on viinud see rumalate poisikeste kari riigi ja rahvas vaatab rahulikult pealt.Kas ei ole kübetki julgust ja eneseväärikust?