Eesti Kalaliit on seisukohal, et riik peab panustama rohkem kala musta kokkuostu piiramisse; keskkonnakomisjon plaanib probleemiga tegelemiseks kokku kutsuda vastava töögrupi.

“Eesti Kalaliidu liikmed – püüdjad firmad Pärnu lahes ja Peipsi järvel – on seisukohal, et kalapüügiseaduse muudatused, mis käsitlevad keeldu sooritada ostu ja müügitehinguid harrastuspüügiõiguse ning piiratud püügiõiguse alusel püütud kala puhul, ei ole saavutanud seaduses ettenähtut,” ütles keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra BNS-ile.

Eesti Kalaliit on seisukohal, et hoolimata kehtivast kalapüügiseadusest, püüavad harrastuskalapüügiõigust ning piiratud kalapüügiõigust omavad isikud ikka kala edasi samades kogustes ning nende poolt püütud saak müüakse ja ostetakse eirates kalapüügiseadust vahendusfirmade ja riiulifirmade kaudu “mustalt kokku”.

“Näiteks ainuüksi Pärnu lahes püüavad harrastuspüüdjad Eestist, Lätist, Leedust ja ka Poolast nädalavahetusel iga päev ligikaudu 15 tonni ahvenat. Sellistes kogustes väljapüük ei ole enam harrastuspüük, vaid püük eesmärgiga müüa saak ehk kutseline kalapüük,” ütles Vakra.

Vakra sõnul ei ole riigi pingutused piirata kala “musta kokkuostu” tulemusi andnud ning kalapüügiseadus ei toonud sellesse muudatusi. “Olukorras, kus harrastuskalapüügil püütud kala ostu-müügitehingud on keelustatud on tekkinud suureulatuslik niinimetatud must turg, kus harrastuspüügil püütud kala jõuab läbi Eesti, Läti, Leedu ja Poola ebaseaduslike kokkuostjate kaudu lõpptarbijani kõigele vaatamata, kuid selle erinevusega, et lõpptarbija jaoks puuduvad kala esmakokkuostja protsessis osalemisega kaasnevad tagatised toote kvaliteedi osas ja on kahjustatud Eesti ausate ettevõtjate konkurentsivõime nii Eestis kui mageveekalaturul Euroopas,” ütles ta.

Alates 2004. aasta märtsist täiendati kalapüügiseaduses keelatud tegevuste nimistut, riik lisas keelu müüa ja osta harrastuspüügiõiguse ning piiratud püügiõiguse alusel püütud kala. Keelustamise põhjuseks toodi harrastuspüügil ja piiratud püügil püütud kala ulatuslik müük püüdjate ja kokkuost esmakokkuostjate poolt, mis suurendab survet kalavarudele ja halvendas kalavarude olukorda.

Vakra sõnul püüdsid keskkonnakomisjoni istungil osalejad arutelu jooksul leida probleemile lahendust. Tõdeti, et ametkondade vaheline koostöö on olnud nõrk ning otsustati, et probleemi lahendamiseks tuleb kokku kutsuda ametkondade vaheline töögrupp, kuhu oleks kaasatud nii maaeluministeerium, keskkonnaministeerium, keskkonnainspektsioon, maksu- ja tolliamet ning veterinaaramet.

Keskkonnakomisjoni teisipäevasel istungil osalesid Eesti Kalaliidu juhataja Valdur Noormägi, keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Kaire Märtin, TÜ Eesti Mereinstituudi teadlane ja kalanduse osakonna juhataja Markus Vetemaa ning maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna juhataja Ain Soome.