"Meie poole on pöördutud muredega, kus patsient kurdab antidepressantidest tulenevate tugevate kõrvalmõjude üle. Kui ravimilt üleminek ei toimu järk-järgult, siis muutub inimese tervis väga halvaks. Üks patsient kirjeldas kuidas enesetunne oli niivõrd halvaks muutunud, et ta kahte nädalat ei mäleta," rääkis Eesti Patsientide Esindusühingu juht Pille Ilves.
Eesti patsientide Esindusühingu juhi Pille Ilvese sõnul on patsiendid kirjeldanud olukordi, kuidas antidepressantidelt maha tulemine on aega võtnud mitu kuud. “Mõned on olnud arvamusel, et nende tervis ongi nii halb ning ei osata aimata, et seisundi halvenemine on tekkinud ravi lõpetamise tõttu, mitte et nende tervis tegelikult nii halb oleks. Viimane asjaolu on pannud paljud patsiendid uuesti antidepressante tarvitama,” nentis Ilves ja lisas, et see ongi peamine sõltuvuse mehhanism nende ravimite puhul – ravi lõpetamine on lihtsalt niivõrd piinarikas.
“Suur probleem on ka vanemaealistega, kelle puhul ravimitest loobumine ei ole enam võimalik. Pikaaegsel tarvitamisel on muutunud kogused väga suureks ning sõltuvus on väga tugev,” lisas Ilves.
Psühhiaatri Jaanus Mumma sõnul võiks antidepressantidesse suhtuda nii ja naa. “On ravimeid, mis mõnele patsiendile sobivad ja mõnele mitte. Ravimivalikusse on tulnud väga palju uusi medikamente ja tihti ei ole võimalik patsiendile ka sobivat ravimit leida. Mitmel juhul tekivad ka kõrvalnähud,” nentis Mumma ja selgitas, et üldjuhul on antidepressandid siiski vajalikud ja abi on neist palju.
Võetakse liiga kergekäeliselt
Mumma lisas, et antidepressante ei ole aga vaja mitte ainult depressiooni raviks vaid ka ärevuse raviks. “Ma ütleks, et nad on pigem ohutumad kui kiired rahustajad, mis võivad väga kiiresti ravimisõltuvust tekitada,” märkis Mumma ja lisas, et tõsi on ka see, et inimestel, kes on kaua antidepressante tarvitanud on tihti raske ravimi kasutamisest loobuda ja doose tuleb vähehaaval hakata vähendama, sest hetkeline loobumine ei ole tihti võimalik.
Antidepressandi põhieesmärgiks on Mumma sõnul inimese meeleolu tõstmine. “Patsiendid, kes kalduvad masendusele ja kellede meeleolu kõigub, kuid ka nendel, kes kalduvad ärevusele ja on närvilised. Antidepressantide ülessanne on sellisel juhul inimest rahustada ja pingeid maandada. Neid tuleb tarvitada kuurina. Pidevalt kasutatakse aga ravimeid kergekäeliselt -kui mees ajas närvi, siis võetaksegi kohe tablett sisse,” rääkis Mumma.
Kõik Ppsühhotroopsed ained tekitavad sõltuvust
Mumma sõnul on selge, et erinevad psühhotroopsed ained, mis muudavad ühel või teisel hetkel ajukeemiat, võivad tekitada ka sõltuvust. “Kui aju harjub ära uue lisanduva ainega, siis ärajätmise korral võivad nähud tekkida. Mida pikemalt on ravimit võetud, seda selgemalt on raskem loobuda,” ütles Mumma.
Ilves nentis, et antidepressantide sõltuvuse teema on vägagi kurb ja raske ning kahjuks teavitavad ka arstid patsiente vähe nendest ohtudest enne ravimite väljakirjutamist. Ilves soovitab kõigil patsientidel kindlasti endale määratud ravimite kohta lisainfot hankida ning suhtuda tõsiselt ravimi infolehes toodud kõrvalmõjudesse.
“Depressiooni puhul võib häid tulemusi anda teraapia ning esmajärjekorras ei peaks ravimite järele haarama. Samas on siiski palju patsiente, kes soovivad ise kiireid lahendusi, vastutust väga võtta ei taha ning nõuavad arstilt tabletti. Nii on arst sageli sundseisus kui ta ravimi välja kirjutab,” ütles Ilves.
Sõltuvust on raske diagnoosida
Mumma nentis, et tihtipeale tuleb ravi lõpetanud inimestele määrata uus kuur, kui selgub, et nad siiski hakkama ei saa. “Vererõhu rohtu võtavad inimesed ka aastate viisi. Kui ilma ei saada hakkama, siis tuleb hoida haigust kontrolli all,” ütles Mumma.
Mumma sõnul on inimesi, kes kasutavad antidepressante aastaid ja vajavad neid pidevalt ning juhul kui ka ravimi toime mingil hetkel väheneb, tuleb kirjutada uus välja.
Mumma jätkas, et tegelikult on väga raske aru saada, kas patsiendil on ravimi lõpetamisest haigus tagasi tulnud või kannatab ta lihtsalt antidepressantidest loobumisel võõrutusnähtude all. “Halb ja paha on patsiendil mõlemal juhul, seega, väga raske ja keeruline on diagnoosida, millise variandiga on tegemist,” selgitas Mumma lisades, et antidepressantidest loobumisel on väga oluline koostöö patsiendi ja haige vahel. “Paljud patsiendid soovidad ise ravimitest loobuda, kui näevad, et tervis on stabiilsem.”
Patsiente häbimärgistatakse
Psühhiaatriliste haiguste diagnoose on Mumma sõnul aga aastaid inimeste poolt kardetud ja psühhiaatreid peetud hulluarstideks. “Üks põhjus, miks patsientide arv on aasta-aastalt kasvanud, on muutunud suhtumine, sest inimesed otsivad enam abi. Enne pandi inimestele kergemini sildid külge,” selgitas Mumma.
Mumma jätkas, et ka praegu ei taha paljud psühhiaatri juurde minna ja eelistavad perearsti diagnoosi, et mitte sattuda nii-öelda hullu arsti juurde. “Praegusel ajal on aga inimesed hakanud rohkem teadvustama haiguse olemasolu ja julgevad kiiremini abi otsida,” sõnas Mumma.
Mumma lisas, et psühhiaatrilised haigused on olemas olnud juba inimkonn ajaloo algusest ja kiire elutempo pole otseselt see, mis selle haiguse tingib, küll aga on see üks haiguse väljakujunemise mõjutajaks. “Kõik tahavad ju midagi saavutada ja kui ei tule välja, siis kannatatakse alaväärsuse all,” nentis Mumma.
Uus-Meremaal hiljaaegu läbi viidud uuringust selgus, et üle pooltel vastanutest on ravimi kõrvalnähuna vaimne tervis kokkuvõttes hoopis halvenenud.
Uuringus osalesid inimesed, kes olid võtnud viimase viie aasta jooksul antidepressante. Nad täitsid küsimustiku, milles käsitleti kahtekümmet enam levinud psühholoogilist kõrvalnähtu, inimeste depressiooni taset ning seda, kuidas nad üldiselt ennast ravimi võtmise ajal tundsid.
Inimesed kurtsid, et peale ravimite kasutusele võttu on neil sagenenud psühholoogilised probleemid nagu suitsiidimõtted, probleemid seksuaalsusega ja emotsionaalne tuimus.
