"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Ahto Lobjakas: haigekassa eelarve puudujääk on tänasele valitsusele pärandatud probleem (1)
17. aprill 2017
Scanpix

"Reformierakondlik valitsus püüdis 2012. aastal toimunud meditsiinitöötajate streigi ajal arste süüdistada ulmeliste tulude teenimises ja muus sarnases, aga probleemi juur, mis täna on ilmsiks saanud, oli midagi, mis jäi lahendamata," sõnas kolumnist Ahto Lobjakas. "Tänane valitsus on võimul olnud veidi üle kuue kuu, ent riigi reserve on kahandunud Taavi Rõivase valitsus. Seega on argument, et valitsus ei tohi endale lubada puudujäägis eelarvet, Reformierakonna poolt silmakirjalik."

Lobjakas selgitas oma seisukohta Raadio2 saates “Olukorrast riigis” järgnevalt: “Arstid ei tahtnud ilmselt sel teemal n-ö vinti üle keerata ja valitsus jällegi polnud nõus rohkema kulutamisega. Muidugi on arstide palk ka tähtis teema, aga probleemi juur oli selles, et makstud ja hästimakstud arstide palkadega ei ole raha, et viia läbi vajalikke raviprotseduure.”
“Tänase tehnoloogiaga raviprotseduurid on kallis lõbu ja see on ka põhjus, miks haigekassa raha eest end ravivate inimeste jaoks ravijärjekorrad järjest pikenevad. Erinevatest järjekordadest on keskmiselt 50%  pikemad kui tohiks,” nentis Lobjakas. “Raha leidmine on küsimus, millele peab muuhulgas vastama valitsuse järgmise aasta eelarve ja eelarve laiem strateegia. Jutt käib 130st kuni 170st miljonist eurost, mille valitsus peab nüüd leidma arste rahuldaval viisil 27. aprilliks.”
“Kui see lisaraha meditsiinitöötajaid ei rahulda tuleb meil 15. maist taas arstide üldstreik. Probleem on selles, et haigekassa tänase rahastuse tasemel ei saa protseduuri inimesed, kellel on see määratud selle poolaasta 5.  või 6. kuul, kuna raha ei ole. Ka streigita ei saaks mais ja juunis suuremat osa protseduure teha, kuna raha tekiks alles järgmise poolaasta esimesel kuul,” nentis ta.

Lobajaka sõnul on haigekassa rahastamise probleem seotud üldisemalt riigi eelarve strateegiaga. “Valitsusel on järgmise aasta eelarve puudujääk 400 miljonit. Tänase valitsuse jaoks on see pärandatud probleem ning tekkinud on olukord, kus valitsus on rünnatav mitmel tasandil. Tänane valitsus on võimul olnud veidi üle kuue kuu, ent riigi reserve on kahandunud Taavi Rõivase valitsus. Seega on argument, et valitsus ei tohi endale lubada puudujäägis eelarvet, Reformierakonna poolt silmakirjalik.”
“Eelmisesse streiki minnes oli haigekassa puudujääk krooniliselt miljard Eesti krooni aastas ja kroonilisus vajabki lahendust. See on ka põhjus, miks arstid ja meditsiinitöötajad nõuavad kestlikku ja jätkusuutlikku lahendust, mis võimaldaks inimesi ravida inimlikul moel,” rääkis Lobjakas. “Efektiivsust otsitakse tasandilt, kust haiglatel ja kliinikumidel ei ole võimalik teha kärpeid, mida neilt igal aastal nõutakse, kuna nende poolt osutatav teenus on juba sel tasandil, kus ühe või kolme inimese vallandamine seda teenust pöördumatult kahjustab. See tase on saavutatud ja näitabki meile seda, et arstid ja meditsiinitöötajad  on streigi hoiatavalt väljakuulutanud.”

Ajakirjanik Andrus Karnau tõdes, et olukord meditsiinis on praegu äärmiselt ebameeldiv. “Ei tahaks olla nende inimeste nahas, kes on oodanud näiteks aasta mõnda protseduuri või operatsiooni ja see on määratud maikuu teise poolde või juunisse. Nad peavad nüüd hinge kinni hoidma ja värisedes ootama, kas tuleb streik või ei tule ja kui tuleb, kas tema protseduurid saavad teoks. Ma arvan küll, et ma väga palju ei eksi, kui ütlen, et seda streiki ei tule. Aga noh, seda ei või kunagi teada, kuna meditsiinitöötajate ametiühing on väga mõjuvõimas ja juhul, kui neile midagi ei meeldi võivad nad streigi iga kell algatada. Meditsiinitöötajad tahaks, ja see on ka sotsiaalministeeriumi soov, et haigakassale tulev lisarahastus oleks sätestatud kindla valemi või süsteemiga, mis ei saaks sõltuda valitsuse poliitilisest suvast.”

Karnau lisas, et teda häirib reformierakondlik rituaalne kriitika riigieelarve struktuurse tasakaalu ümber. “Eelarve struktuurne tasakaal on mõttemäng ehk umbes sama nagu öelda, et koksime lihavõttemune. Nominaalsest tasakaalust saab igaüks aru ehk et kas kulutused, mida riigieelarvest tehakse on suuremad või väiksemad kui tulud, aga struktuurses tasakaalus vaadatakse perioodi, erakorralisi tulusid ja kulusid jne, siis seda lahutatakse ja liidetakse ning saadakse mingi joon,” märkis Karnau.”Ma nüüd seda reformierakondlikku kriitikat väga tõsiselt ei võtaks, kuidagi tuleb ju valitsust kritiseerida.”
“Riigieelarve tasakaal on olnud  Eesti poliitilises retoorikas põhjendamatult tähtsal kohal. See pole ju iseenesest mingi väärtus,  kas on pisut puudu või üle. Väärtus on ikkagi mujal.Väärtus on selles, kas majandus areneb, kas riik teeb vajalikke investeeringuid, kas inimeste elujärg on hea ja läheb paremaks. Need on väärtused,” loetles Karnau. “See, kas 200 miljonit on rohkem või vähem pole mingisugune väärtus.”
“Ega siis praegune valitsus ei kavatse võtta miljardeid eurosid laenu ja ehitada siin mingeid imelisi asju, räägitakse mõnesajast miljonist ja mõningatest investeeringutest. Teha sellest nüüd maailma lõpp ja tuleviku arvel elamine on absoluutselt õõnes kõmin,” lõpetas Karnau.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Nojah
17. apr. 2017 20:08
Mulle ei meenu ühtegi poitiivset asja, mida oleks eelmised valitsused pärandanud praegusele valitsusele. Nii viletsaks on aetud elu meie riigis, et tuleb arvatavasti vigu parandada ja siis edasi minna. Kuidas oli küll võimalik nii palju vigu teha jääb arusaamatuks. Kuigi meie elatustase on üks viimastest ei tunnista nad seda vaid Reformi tagatoa tegelased jätkavad oma tavalist tegevust milleks on laim, valed ja vihavaenu õhutamine.