"Kooli igapäevaelu korraldamine uues õppehoones toimub tulevikku vaatavalt, kuid mitte loobudes ajaloolise GAG-i traditsioonidest ja väärtustest," kinnitas GAG-i direktor Hendrik Agur.
“Muutunud õpikäsitus, pädevad ja motiveeritud õpetajad ja koolijuhid, elukestev õpe ning digipööre elukestvas õppes ei ole vaid märksõnad, mis on Eesti elukestva õppe strateegia 2020 jaoks paberile kirjutatud, vaid me tegelikult viime samm-sammult seda strateegiat ellu,” ütles Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart. “Muudatused haridussüsteemis ei sünni üleöö. Ühest küljest lõimime vanu traditsioone ja parimaid praktikaid kaasaegsete õppemeetoditega ning teisest küljest loome tingimused uute teadmiste omandamiseks erinevates aine- ja eluvaldkondades integreeritult. GAG-i laienemine võimaldab neid uuendusi efektiivsemalt ellu rakendada.”
“Eesti koolid on sisult ehk haridustasemelt maailma tipus, seda näitavad igal aastal paremaks läinud Eesti kooliõpilaste tulemused rahvusvahelises PISA testis,” ütles Tallinna Haridusameti juhataja Andres Pajula. “Et sisu ja vorm oleksid tasakaalus, peame looma koolidele järjest paremaid tingimusi õppetöö läbiviimiseks ja kaasaegsete õppemeetodite kasutusele võtmiseks. Muuta tasub kooli, kus juhtkond ja õpetajad veavad muutuseprotsessi välja ning olen veendunud, et GAG on selline kool.”
“Kooli igapäevaelu korraldamine uues õppehoones toimub tulevikku vaatavalt, kuid mitte loobudes ajaloolise GAG-i traditsioonidest ja väärtustest,” kinnitas GAG-i direktor Hendrik Agur. “Eriti just noorema kooliastme õpilased vajavad tundide vahepeal puhkamiseks palju liikumisruumi, mida GAG-i vanalinna majas napib, kuid uus maja võimaldab. Meie uue õppehoone kujundamisel lähtusime koolipere vajadustest ning unistustest. I ja II kooliastme õppehoonesse tuleb kaasaegne õpikeskkond avarate ruumide ning kaasaegsete tehnoloogiliste lahendustega.”
Maja kui õpik ja aktiivselt liikuma kutsuv kool
GAG-i I ja II kooliastme õppehoones on 30 klassiruumi, igal klassil oma “koduklass”. Klassiruumis on igale õpilasele oma isiklik kapp, kus saab hoida lisaõpikuid, kunsti- ja tööõpetuse vahendeid, mis omakorda muudab õpilase koolikoti kergemaks. Kooli sisekujunduse kavandamisel on olulisteks märksõnadeks laste aktiivne liikumine, loovus ja õppimisrõõm. Lähtume põhimõttest, et õppida saab kõikjal ning uuest õppehoonest saab maja, kui “õpik”. Kooli koridorides on jooksurajad, tegevusalad ja istumisalad. Füüsilist tegevust võimaldavad mängud, ronimis- ja rippumisvõimalused. Näiteks on võimalus kolmandalt neljandale korrusele minna ronimisala kaudu tavalisi treppe kasutamata. Koridorides on õpialad grupitöödeks, eraldatud istumisalad ja puhkealad.
Kooli südameks on läbi viie korruse avatud astmestikuga aatrium, mis on ühtlasi ka einestamis -ja puhkeala. Vajadusel modelleeritakse see ümber aktuste- ja kontserdisaaliks.
Raamatukogu koolis eraldi ei ole, vaid kogu majas on koridoridesse paigaldatud avatud raamaturiiulid. Raamatukokku saavad täiendavat lugemismaterjali kaaslastega jagamiseks tuua kõik õpilased ja õpetajad, kellel kodus väärt raamatud riiulis seisavad. Aatriumi piirkonnas asuvad keeleklassid ning esimesel korrusel käsitöö- ja tööõpetuse klassid. Viimasele, viiendale korrusele tuleb inspireeriv ja hubane loovala, kus on ruumi kunstile, multimeediale, robootikale, arvutiklassile, muusikaklassidele, salvestamisruumile, õpilastele isetegevuseks ja rühmatöödeks. Õppehoone kahel katusel on avatud avarad puhke- ja õppealad, tähetorn ning seadmed ilmavaatluseks. Koolihoov sisustatakse nii, et õpilastel on põnevad võimalused vahetundide aktiivseks veetmiseks õues iga ilmaga, et tekitada lastes harjumust viibida värskes õhus ja tagada päevane liikumisnorm.
Tallinna Haridusamet (https://www.tallinn.ee/est/haridus/) korraldab Tallinna linna alus-, üld-, huvi- ja kutsehariduse valdkonda. Tallinna Haridusameti haldusalas on kokku 198 munitsipaalharidusasutust: 127 koolieelset lasteasutust, 60 üldhariduskooli, 9 huvikooli, 1 kutsekool ja Tallinna Õpetajate Maja. Tallinna Haridusameti põhiülesanded on Tallinna hariduspoliitika kujundamine; õpikeskkonna arendamine ja tingimuste loomine edukaks õppe- ja kasvatustegevuseks; õpilaste, vanemate ja asutuste nõustamine; haridusasutuste rahastamine ja raamatupidamise korraldamine. Üldhariduskoolid jagunevad: 1 lasteaed-põhikool (eesti õppekeelega), 12 põhikooli (8 eesti, 4 vene õppekeelega), 44 gümnaasiumi (28 eesti, 11 vene õppekeelega, 5 eesti/vene õppekeelega), 3 täiskasvanute gümnaasiumi (2 eesti, 1 vene õppekeelega). Tallinna koolides õpib ligi 40 000 õpilast.
