"Kindlasti on töötajate põletavaim probleem hetkel palk. Jätkuvalt on palju ameteid, mille töötajad teenivad nii madalat palka, et sellega on võimatu oma pere toita ja hambaid parandada. Miinimumpalk peaks tõusma vähemalt 10% aastas," rääkis Eesti ametühingute keskliidu esimees Peep Peterson. "Eestis valitseb endiselt arusaam, et tööandja juhib töötaja elu, meil oleks elujärg tunduvalt parem, kui tööandja suhtleks töötajaga, kui võrdsega."

1. Mai tähistamine on Petersoni hinnangul väga euroopalik nähtus, mida tasuks siduda Põhjamaade, mitte nõukogude ajaga.
“Kindlasti on töötajate põletavaim probleem hetkel palk. Jätkuvalt on palju ameteid, mille töötajad teenivad nii madalat palka, et sellega on võimatu oma pere toita ja hambaid parandada. Miinimumpalk peaks tõusma vähemalt 10% aastas. Unistame loomulikult veel suuremast tõusust, kuid ilmselt ei ole tööandjad sellega nõus,” nentis Peterson. “Valitsuse abi tööandjate veenmisel on väga kasulik. Tööandjad tunnistavad ausalt, et kuni saab vähem maksta, nad seda ka teevad, erilist kihku paremini maksta ei ole.”

“Kui mõni töötaja jääb rasedaks või haigeks, tõmbavad tööandjad järjest vähem nägu mossi kuid ikka mossitavad. Eestis valitseb endiselt arusaam, et tööandja juhib töötaja elu, meil oleks elujärg tunduvalt parem, kui tööandja suhtleks töötajaga, kui võrdsega,” rääkis Peterson. “Tervishoiutöötajad said lubatud palgatõusu, kuid näiteks kaubandustöötajate jaoks on oluline endiselt nii palk, kui see, et nad saaksid pühapäeval oma perega koos olla.”

“Noorte jaoks on endiselt suur probleem, et neilt nõutakse kohe pärast kooli lõpetamist töökogemust. Kust aga me oma sel juhul töötajatele järelkasvu üldse saame? Me peame oma noori rohkem usaldama. Raske on ka vanemaealistel inimestel. Töötukassa värske statistika näitab, et kõrgemas eas inimestel on lausa poole võrra raskem leida tööd. Töötukassa võiks vanemaealisi rohkem koolitada ja ette valmistada, et inimesed saaksid tõesti kauem ka tööturul püsida,” lisas Peterson.

“Eestis on tugevaid, Skandinaavia tasemega ametühinguid näiteks tervishoius ja transpordis. Inimestele meeldib kuuluda tugevasse ametühingusse, kuid neile ei meeldi nõrgad ametühingud. Eestis on küsimus, kuidas muuta ametühinguid tugevamaks,” sõnas Peterson.