"Käige aedu vaatamas mitu korda suve jooksul ja uurige neid nii silmade kõrguselt kui ka kükitades – pilt võib olla üllatavalt erinev," ütles Kadrioru pargi juhataja Ain Järve.
Üheksandat korda toimuv rahvusvaheline lillefestival on muutunud Tallinna suviseks visiitkaardiks. “See on traditsioon, mis toob Tallinna aiandus- ja lillehuvilisi ning kõrgkultuuri austajaid nii Eestist kui ka välisriikidest, seekord on välisosalejaid kuus,” rääkis festivali korraldamisega tegeleva Kadrioru pargi direktor Ain Järve. “Esimest korda on tänavu oodata osavõtjaid Gruusiast, üldse on nende aastate jooksul meie festivalil osalenud 16 riigi esindajad.”
Kõik huvilised on oodatud lillefestivali avamisele reedel, 19. mail kell 17 Tornide väljaku parki. “Siis tutvustame käesoleva aasta osalejaid ning uhkeid teemaaedu, mille käekäiku saavad kõik läbi suve jälgida,” selgitas Järve.
Fantaasia tööle
Tänavune avamine on teistsugune kui eelmistel kordadel. Pärast Vaido Neigausi kontserti algab samas kohe Tallinna kevadmissi valimine. “Sealgi on esil lilleteema, sest meie floristid teevad osavõtjatele lilleseaded. Lillefestivali avamine on seega täiesti teistsugune,” lausus Järve. “Soovin kõigile pealtvaatajatele kannatust, sest osalevad kaunitarid peavad läbima ju viis vooru. Kui ametlik osa lõpeb meil poole kuue paiku, siis kevadmissi valimine peaks võtma veel kaks ja pool tundi lisaks. Peale selle, et valitakse Tallinna kevadmiss, saavad kõik osalised endale väärilised tiitlid. Keegi ei lahku tundega, et on teistest halvem.”
Võistlevate aedade valik on tehtud ja 16. mail hakatakse neid Tornide väljakul üles seadma. Seekord on teemadeks “Kodune aed” ja “Ühevärviline aed”. Lillefestivali projektijuht Mai Lepp kinnitas, et see ei tähenda tingimata ühe pere aeda või ühevärvilist rohelist aeda, kus on ainult muru, rohelised põõsad ja rohelised pingid. “Kindlasti näeme palju mitmekülgsemaid ja huvitavamaid lahendusi,” mainis ta.
Kui ees on mingi piirang, siis see sunnib fantaasiat veelgi paremini tööle. “Näiteks võib kasutada ühte värvi lilli või põõsaid,” lausus Lepp. “Niisugust temaatikat pole meie festivalil varem olnud, väga huvitav on vaadata, kuidas see ülesanne lahendatakes. Teistel lillefestivalidel on see juba läbiproovitud teema, midagi väga revolutsiooniliselt selles pole. Ühe tooni piires võib ka varieeruda, näiteks helekollane, tumekollane, isegi oranž ei ole veel reeglite rikkumine kollase puhul ja nii edasi. Aga kui sinine ja punane koos tulevad, siis hakkab see aed kuuluma juba pereaia kategooriasse.”
Tule koos perega!
Pereaia mõiste on Lepa sõnul ka laiemalt tõlgendatav. “Ega see ei pea olema ainult ühe perekonna suveaed, vaid näiteks ühe taimeperekonna aed,” mainis ta. “Võib teha kõrreliste aia või midagi muud, võimalusi on tohutult. Kuni selleni välja, et saab ka teha ühevärvilise pereaia.”
Järve soovitas kõigil käia suve jooksul mitu korda aedu vaatamas, ja tingimata koos perega, sest lilleilu pakub rõõmu kõigile. “Loodus muutub ja aed koos sellega. Igal aastal on meil olnud aedades suurepäraseid üllatusi. Iga natukese aja tagant hakkavad aiad isemoodi elama ja välja nägema ja see ongi minu meelest üks selle lillefestivali kõige suurem võlu. Seal saab olema kogu aeg muutusi, ja see on huvitav.”
Järve soovitas igal pool peatuda ja vahepeal kas või kükitada. “Vaadake aedu nii silma kõrguselt kui ka natuke madalamalt. Laskuge kükki ja vaadake siis. Aiad suhtlevad inimesega eri kõrgustel, pilt võib olla üllatavalt erinev.”
Aiad jäävad meie linnarahvale ja külalistele avatuks 25. augustini, mil kuulutatakse välja lillefestivali võitjad ja järgmise, 10. lillefestivali teemad.
