"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Taavi Aas: teised Euroopa linnad kadestavad Tallinna iga-aastast eelarvekasvu (1)
03. juuni 2017
Scanpix

"Skandinaavia linnad tegelevad enamasti sellega, kuidas oma kulusid kokku hoida ja tulla pidevalt väiksema eelarvega välja. Meie eelarvemahu tõusu võimalikkuse üle ollakse ikka väga imestunud, et kuidas selline asi tänapäeval üldse võimalik on. Esimene asi, millega iga linnavalitsus tegelema peab on see, et hoida linna sellisena, et sinna tahetakse tulla, kuna see tähendab kogu linna jõukuse kasvu," rääkis Tallinna tegevlinnapea Taavi Aas.

“Tallinna suurim ülesanne nii seadusandlikult kui tegevustes on kaitsta vanalinna. Kõik panused, mis saame teha vanalinna kaitsmisesse ja säilitamisse on tegelikult investeering turismiärisse ja sellesse, et turistid jätkuvalt Tallinna külastaksid,” sõnas Tallinna tegevlinnapea Taavi Aas Tallinna TV saates “Horisont”.
 
Aas tõdes, et kindlasti on Tallinn muutunud kogu Põhja-Euroopa ulatuses arvestatavaks turismilinnaks. “Tallinna vanalinn on ikkagi see, mille pärast tullakse ja miks inimesed siin peatuvad. See, et kruiisilaevad Tallinnas peatuvad näitab seda, et Tallinna on atraktiivne koht. Meie jaoks on Tallinna vanalinn võib olla tavaline ja me ei oska seda turistide moel hinnata, aga nende jaoks, kes tulevad Eestisse väljaspoolt on Tallinna vanalinn tõeline ime.”
 
Tegevlinnapea lisas, et Tallinnas käib aastas mitmeid miljoneid turiste. “Päris mitu miljonit on ka neid, kes Tallinnas ööbivad ning turistide voog jätkab kasvamist. Loomulikult me tahame, et taastuks kiiremini nende turistide hulk, kes tuli Venemaa suunalt, kuna sealt käis turiste ka talvisel ajal.  Kruiisituristid on meil tavaliselt kevadest sügiseni. Venemaa turistide naasmine oleks tervitatav kogu Eesti turismisektorile.”
 
Tallinna linnavolikogu esimees Kalev Kallo ütles, et teda rõõmustab  uue valitsuse otsus tühistada eelmise valitsuse kava tõsta  majutusteenuste käibemaksu. “See samm mõjunuks Tallinnas kindlasti negatiivselt. Uue valitsuse otsus näitab, et linna koostöö riigiga on andnud tulemusi, ka on olnud turismitööstus selle muudatuse üle väga rõõmus ja avaldanud väga positiivset vastukaja.  Võiks öelda, et linnal koos riigiga õnnestus teha üks tubli samm.”
 
Rääkides kuidas saab Tallinn kui riigi pealinn aidata kaasa Eesti majanduse arengule märkis Aas, et iga ettevõtlus vajab keskkonda. “Kahtlemata saab Tallinn ettevõtluskeskkonnale kaasa aidata, ent tuleb arvestada ka Tallinna eripäradega. Peame paljuski tegelema sellega, et olemasolevat keskkonda kaitsta, et turistid käiksid ja Tallinna miljöö alles oleks.  Tallinn on loonud neli ettevõtlusinkubaatorit koos loomeinkubaatoritega. See on koht, kus alustavad ettevõtted saavad startida. Tallinnas ja Eesti tervikuna ei saa tõenäoliselt olema autotööstust, aga samas pakiroboti tööstus on Tallinnas juba olemas. Arvestades pakiroboti turu arenemise kiirust ja kasutusele võtmist, võiks Tallinn olla selle tööstusharu üks keskpunkt.”
 
Kallo nõustus, et Tallinnasse on kogunenud suurem osa Eesti majandusest. “Kui võtta meie seadusandlust riigi tasandil ei ole omavalitsustele antud väga suuri hoobasid ettevõtlusele kaasaaitamiseks, aga siiski neid on. Kogu maailmas on linnade probleem, kuidas investeeringuid ligi meelitada. Aeg-ajalt peab ka kahjuks Tallinnas kuulma, et investorid on mures justnimelt planeeringu küsimuste väga aeglase lahenemisega. Nii et, Tallinnal on siin päris suur reserv, et investeeringuid ligi meelitada. Iga investeering tähendab millegi tegema hakkamist, tootmist, täiendavaid töökohti jne. Seetõttu ma arvan, et selles vallas tuleks väga tõsiselt tegeleda. Kui on tarvis tuleb ka inimeste arvu suurendada või linna oma seadusandlikul baasil midagi parandada. Me ei peaks niimoodi olema, et investor lõpuks käega lööb. Iga investor ja investeering on linnale tähtis, see elavdab linna majandust. Võib ka julgelt öelda, et Tallinna eelarve on tulevikku ja järelkasvu vaatav.”
 
Aas lisas, et üksikisiku tulumaks on Tallinna jaoks kõige tähtsam tululiik ja seeläbi on linna jaoks ääretult oluline, et pealinn kasvaks. “Kui Tallinn kasvab, tähendab see seda, et tulusid tuleb juurde ja linnavalitsusel on võimalus teha eelarve selliselt, et panna sinna uusi ridu ja teha veel rohkem linlaste heaks. Linna eelarve puhul on meie jaoks number üks, et kasvaks linlaste arv, tulusaajate arv ja tulu, mida teenitakse. Aastas 10 protsendine eelarve kasv on tegelikult number, mis võtab teistel linnadel ikka silmad suureks. Skandinaavia linnad tegelevad enamasti sellega, kuidas oma kulusid kokku hoida ja tulla pidevalt väiksema eelarvega välja. Meie eelarvemahu tõusu võimalikkuse üle ollakse ikka väga imestunud, et kuidas selline asi tänapäeval üldse võimalik on. Esimene asi, millega iga linnavalitsus tegelema peab on see, et hoida linna sellisena, et sinna tahetakse tulla, kuna see tähendab kogu linna jõukuse kasvu.”
 
Tallinna olulisem tööandja on tegevlinnapea sõnul teenindussektor. “Alustame turismist, ent loomulikult kaubandus tervikuna on oluline. Huvitav on IT-sektori, samuti Ülemiste piirkonna ja Mustamäe arenemine. Kasu, mis sealt tuleb ei ole mitte ainult Tallinnale, vaid kogu Eestile. Neile asjadele võiks Tallinnas panustada. Peame aru saama, et raskemetalli tööstust ei tule Eestisse ilmselt mitte kunagi. Peame ära kasutama neid võimalus ja teadmisi, mis meil on. Ka seda kuvandit, mis meist väljaspool olemas. Sellelt saame edasi liikuda.”
 
Tallinn teeb oma suurimad investeeringud tänavatesse ja teedeehitusse, millesse paigutab raha nii omavalitsus ise kui Euroopa Liit. “Suuremad projektid on Haabersti ja Reidi tee ehitus ning Gonsiori tänava rekonstrueerimine.  Suur osa rahast läheb ka linna ühistransporti. Alates aastast 2013 on ühistransport saanud kokku 200 miljonit eurot, suuresti on see raha paigutatud trammidesse ja antud valdkonna infrastruktuuri. Kolmas suund investeeringuteks on noored ehk koolid, lasteaiad, spordiasutused. Järgnevatel aastatel võtab suure osa investeeringust aga linnahall. Täna on Tallinnast täiesti mööda läinud konverentsiturism ja on viimane aeg üks konverentsikeskus valmis teha ja konverentsiturismist osa saada.”
Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Jah
5. juuni 2017 06:49
Ja see kõik on võimalik tänu keskerakondlokule valitsusele. Kui tuleks võimule Micheli-sugune inimene veereks kogu elu pealinnas kolinal alla nagu see juhtus meie riigos eelmiste valitsuste ajal. Kui palju parem oleks meie elu, kui poleks Reformi tagatuba. Jääks ära ka psühhoterror parimate inimeste suhtes ja nad saaksid rahus tööd teha.