Pirita TOP-i juures täidetud mereala, kus arendatakse kinnisvara, ei pruugi mereteadlase Tarmo Soomere hinnangul tormidele kuigi kaua vastu pidada; ala projekteerinud ettevõtte hinnangul ei ole mõtet selle püsivuses kahelda.

“Tundub, et esimest suurt tormi see üle ei ela,” vahendas BNS Soomere sõnu Postimehele. “Kui meenutan 2005. aasta jaanuaritormi, siis oli seda ala idast piirav muul täielikult vee all ja lained jooksid sellest üle. Kuna praeguseks täidetud osa seal kõrval on sama kõrgusega, võib ennustada, et suurema veetõusu korral tuleb laine sinna ilusti peale.”

Peale selle võib Soomere sõnul monoliitbetoonist lainemurdja ja kogu selletagune ala aeglaselt vajuma hakata, sest praegu pole ehitis mere poolt piisavalt kindlustatud. “Lainete murdumisel tekib protsess, kus meri hakkab monoliitbetooni eest liiva ära kandma,” märkis Soomere. “Selle tagajärjel suureneb müüri ääres sügavus ja müür hakkab vajuma.”

Soomere sõnul piisab 1,5-meetrisest veetõusust, et sellel alal olijatel jalad juba kindlasti märjaks saaksid. “Kui sinna tuleb parkla, soovitaks autoomanikele üleujutusevastast kindlustust, kui aga eluhoone, siis esimesele korrusele ma korterit osta ei soovitaks,” ütles ta.

TOP-i juhataja Urmas Lind ütles Postimehele, et kogu ehitus toimub vastavalt kehtivale detailplaneeringule ja kõik tegevused mere täitmisel on kehtivate lubadega kooskõlas.

Ala projekteerimistööd teinud Estkonsult OÜ projektijuht Heiki Meos ütles Postimehele, et TOP-i loodenurka rajatud betoonist kai on nagu sein, mille vastupidavuses pole tal alust kahelda.

TOP-i sadama ja linna viiva promenaadi vahel meres täideti mitme hektari suurune kolmnurkne ala. See ümbritseti merepõhjale toetuvatest L-elementidest valmistatud monoliitbetoonist lainemurdjaga, milletagune täideti liivaga.

Ala ostis 2016. aastal Tallinna Olümpiapurjespordikeskuselt enam kui 10 miljoni euro eest Brave Capitali tütarettevõte Pirita Holding OÜ-le, mis plaanib TOP-i esisele Regati puiestee 1/3/5 kinnistule kortermaju ehitada. Kinnistu suurus on 28 000 ruutmeetrit ja ehitusõigusega 25 000 ruutmeetrit, kuhu saab rajada üle 200 korteri.

Varasemalt on kinnisvaraarenduse vastu seisnud kohalikud elanikud, kes vaidlesid läbi MTÜ Pirita Selts aastaid TOP AS-iga ala detailplaneeringu üle. Riigikohus otsustas 2015. aastal jätta Pirita Seltsi kaebus rahuldamata ja sellega säilitada alale elumaju lubava detailplaneering.