"Enamik psühhiaatrilisi probleeme saab alguse inimese oskamatusest maandada stressi ja reguleerida töö ja puhkeaega," ütles psühhiaater Jüri Ennet, kelle hinnangul on kiire elutempo juures eriti oluline inimese füüsiline aktiivsus."Tänapäeva suurimateks probleemideks on ärevushäired, stress ja unehäired, mis muutuvas ühiskonnas annavad endast üha enam tunda."
Statistika kohaselt on Eestis alates 2000. aastast märgatavalt kasvanud nende inimeste arv, kes otsivad oma hingehädadele leevendust psühholoogidelt ja psühhiaatritelt.
Psühhiaater Jüri Enneti sõnul on psühhiaatri poole pöördujate arv tõesti aasta-aastalt tõusnud aga seda ka sellel põhjusel, et inimesed ise on teadlikumaks muutunud.
Töö ja puhkus peavad olema tasakaalus
Põhiprobleemid algavad Enneti sõnul aga ikkagi sellest, et inimesed ei oska töö- ja puhkeaega jagada ja vajakajäämised ühes või teises valdkonnas eskaleeruvad suuremateks. “Tänapäeva suurimateks probleemideks on ärevushäired, stress ja unehäired, mis muutuvas ühiskonnas annavad endast üha enam tunda,” ütles Ennet.
Põhjuseid, miks inimene lõpuks psühhiaatri jutule satub on Enneti sõnul mitmeid. “Inimese psüühika on nii keeruline, et ainult seos-tagajärje mudelit kasutada ei saa. Kui organismi vajalikud tegurid on rivist väljas, ongi probleemil võimalus viljakas mullas tekkida,” nentis Ennet. Inimene elab Enneti sõnul muutuvas keskkonnas, kus rolli mängivad nii sotsiaalsed muutused kui ka inimese enda sise tasakaal. “Vastuolu võib tekkida sealt, kus muutuv maailm ja inimese enda sise tasakaal läheb paigast ära,” lisas Ennet.
Füüsiline koormus vähendab stressi
Enneti sõnul on ühe olulise faktorina märkimist väärt ka inimese füüsiline seisukord. Aastakümneid tagasi olid inimesed aktiivsemad ka füüsiliselt ja see omakorda lahendas inimese sees tekkivaid pingeid. “Tänapäeval on nii, et hommikul istud, päeval istud ja õhtul istud. Siis pannakse jalgratas auto peale ja sõidetakse Lõuna-Eestisse, autos istudes ja lõpuks võetakse ratas autost välja ja jälle istutakse, sedakorda küll sadulasse,” nentis Ennet ja lisas, et vähese liikumisega ei ole võimalik kogu stressi ja pinget kuidagi organismist väljutada nii palju, et sellest kasu oleks.
Teise murekohana toob Ennet välja tõsiasja, et väga tihti otsivad inimesed ka lihtsamaid lahendusi. “Lihtsama lahendusena tundub tavaliselt võtta väike drink või vein, mis lõdvestab. Tegelikult tekivad aga pahatihti nende ainete tarvitamisest jällegi uued pahandused,” selgitas Ennet.
Ennet lisas, et lahenduste leidmine aga väljaspool pudelit, nagu näiteks ka spordi regulaarne tegemine, nõuab tahtejõudu. “Tihti lõppevad need plaanid sinna, et kui kolm, neli korda tuleb harjutada, siis järgmine kord ei viitsi enam minna,” tõdes Ennet ja lisas, et kui inimene ei taha aga oma elustiili muuta, siis lõppebki kogu asi sellega, et pöördutakse psühhiaatri poole ja palutakse eraldada endale mõni tablett, mis elu lihtsamaks võiks muuta.
Psühhiaatrid peavad Enneti sõnul olema aga patsiendi ravis ka targad, sest kuigi esmased pinged saadakse tablettidega maha, on vaja arstil siiski nii palju tarkust, et patsienti suunata muutma oma eluviise ja hoiakuid.
Eeskujud annavad eesmärgi
Enneti sõnul on aga oluline, et inimesel oleksid olemas positiivsed eeskujud, kelle moodi tahetakse olla. “Kui need eeskuju on olemas, on ka suund selge. Kui eeskujusid kuskilt võtta ei ole või on olnud näiteks ka negatiivseid eeskujusid, siis on olukord keerulisem,” rääkis Ennet.
Ennet lisas, et tegelikult ei ole veel ka teada kui palju ärevushäiretega inimesi üldse on, sest tavaliselt inimesed ei kipu oma diagnoosist rääkima ja tihti ei ole nad ka ise sellest teadlikud. “See arv, mida me teame tuleb tegelikult korrutada neljaga, sest ärevushäirete alla kannatavaid inimesi on rohkem kui meile teada on,” selgitas Ennet.
Koolis võiks aga Enneti hinnangul juba varakult hakata käsitlema elu kolme alustala. “Esiteks peaks Inimene leidma endale eriala, mis talle meeldib ja istub ja millega ta ise tööd tehes saaks naudingut ja rahu ja ka loominguliselt ennast rakendada,” selgitas Ennet.
Kindlasti peaks tema sõnul valmistama noori juba koolist alates ette pereeluks. Näiteks milline on ema roll ja kuidas näeb välja tite mähkimine. Samuti võiks ka noormehi valmistada ette isarolliks. “Liiga tihti on kuulda nendest noormeestest, kes kuuldes, et tema tüdruk on rase, lasevad lihtsalt jalga,” märkis Ennet.
Kolmas oluline elu põhipunkt on Enneti hinnangul nii öelda “elu vanker”, kus õpitakse, nii nagu Vanas- Roomas, kaitsma oma perekonda ja oma kodumaad. “Aastaid tagasi ei kvalifitseerunud kaitseväkke, tänu kõrgetele nõudmistele peaaegu 25 protsenti poistest. Nüüd kus neid normatiive madalamale lastud on, on aga millegi pärast kvalifitseerumise numbrid veelgi madalamale langenud,” ütles Ennet ja lisas, et ilmselgelt võib tuua järelduse, et noorte kehaline tervis on nigel.
Hädas on nii mehed kui naised
Enneti sõnul otsivad praegu abi nii mehed kui naised. “Ütlema peaks, et jännis on tegelikult mõlemad. Naisterahvad tulevad varem arsti vastuvõtule aga mehed hoiavad natukene kauem nina pudelis, sest suhtumine on, et mees peab kange olema,” ütles Ennet.
Enneti sõnul on aga psühhilistel hädadel on oma genees ehk arengusuund, kus kõigepealt tekivad tundeelu häired, sellele lisanduvad psüühikahäired, nagu näiteks unehäired ja ka see, et tahtejõudu pole. Kolmas pilt koosneb Enneti sõnul füüsilistest häiretest, kus süda annab tunda. “Neljas tasand on aga sotsiaalne tasand, kus inimene avastab, et johhaidii, mul ikka ei vea siin elus ja kõik teised on miljonärid,” selgitas Ennet.
Ennet selgitas, et laste mured saavad tihti alguse sellest, et perekonnad on killustunud. “Laps vajab ema ja isa ja ka vanaema ja vanaisa,” selgitas Ennet.
Ennet märkis, et kui vanematel on majanduslikud mured suured, siis ei saa tihti loota sellele, et tähelepanu vajav lapsukene seda ka saaks. “Siis juhtubki see, et laps põgeneb virtuaalmaailma,” lisas Ennet ja nentis, et laste kõige suuremaks mureks on hetkel see, et nendega ei suhelda.
