"Kohustusliku kooliea tõstmine 18. eluaastani aitab ühiskonnal noori kauem suunata ja kohustab ka noort kauem aitama," ütles kasvatusteaduste dotsent Tiiu Kuurme. "Mida aeg edasi, seda vähem on nii Eesti majanduses kui ka Euroopa majanduses laiemalt neid töid, mis eeldavad nii madalat haridustaset," tõdes tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, kelle sõnul 21. sajandil Euroopas ja Eesti Vabariigis üheksaklassiline haridus ei ole piisav.

Ministeerium on esitanud valitsuskabinetile arutamiseks analüüsi ja ettepanekud koolikohustuse pikendamiseks seniselt 17. eluaastalt 18. eluaastani. Kohustusliku põhihariduse nõuet ei ole plaanis muuta. Koolikohustuse ea pikendamise eesmärk on vähendada ühiskonnas madala haridustasemega noorte arvu, kes ei ole jõudnud keskhariduse omandamiseni. Eestis on selliseid noori iga viies ja keskharidusega noorte osakaal on hakanud kahanema. Samas on üha olulisem, et võimalikult paljud noored jõuaksid keskhariduse ja/või kutse omandamiseni, et tulla toime kaasaegses ühiskonnas, kus tööd muutuvad üha keerulisemaks. Seadusemuudatus algatatakse siis, kui valitsus on ettepanekuid arutanud ja need heaks kiitnud,  kinnitas Haridus-ja Teadusministeerium.

Kasvatusteaduste dotsent Tiiu Kuurme selgitas, et tegemist on väga positiivse ettevõtmisega, mis seadusena aitab koolil ka ebasobivatest noortest lahti saada. “Igale noorele peaks õppimiskoha leidma kuni 18. aastani ja sellega võtab ka ühiskond vastutuse, hoolitseda noore inimese eest kauem,” selgitas Kuurme.

Kuurme lisas, et noored inimesed on ühelt poolt just kui informeeritud hästi kõigest ja teavad tänu infotehnoloogiale palju. Kuurme sõnul on aga asja teine pool see, et samas on noored ka rohkem sõltuvamad. “Kui noor on pidevalt suunatud mõjutuste sees kauem, siis see on neile parem,” nentis Kuurme.

“21. sajandil Euroopas ja Eesti Vabariigis 9klassiline haridus ei ole piisav,” sõnas tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski valitsuse pressikonverentsil. “Me oleme seda näinud tööturul, põhiharidusega inimeste tööpuudus on siin kohati olnud 30% ja me teame, et nende sissetulekud on miinimumpalga lähedased ja loomulikult me tahame suurendada oma tööjõu tootlikkust. “Et inimesed saaksid ka kõrgemat palka, siis loomulikult on haridusse panustamine hädavajalik.”

Mida aeg edasi, seda vähem on nii Eesti majanduses kui ka Euroopa majanduses laiemalt neid töid, mis eeldavad nii madalat haridustaset, nentis Ossinovski. “Nõudmised töötajale on pidevalt kasvamas ka seoses automatiseerimisega ehk siis lihtsamad tööd kaovad ära ja selle asemel tuleb palju head ja väärikat ja sellist keerukat tööd, aga see eeldab tegelikult oluliselt paremaid oskusi. Sellest tulenevalt oleme kokku leppinud, et me õppimiskohustust pikendame selleks, et inimesed siiski liiguksid põhihariduselt edasi ja saaksid järgmise haridustaseme kätte.”

Kuurme selgitas, et teadaolevalt on Eestis praegu ligemale 30 000 noort, kes ei tööta ega ka õpi. Need on noored, kes on oma õpitööd lõpetanud, aga pole ka tööle läinud, maanduvad oma vanemate diivanile, külmkapi kõrvale,” lisas Kuurme.

Kuurme sõnul pooldab ta suhtumist, kus ühiskond teeks midagigi, et selline elustiili viljelemine poleks võimalik. “Tegelikult jääb inimene ilma oma elust, rääkimata sellest, mida see ühiskonnale tähendab,” selgitas Kuurme.

“Täna riik ütleb selgelt, et see on põhiharidus – üheksa klassi on tehtud, võid minna kuhu tahad,” lausus Ossinovski. “Ma arvan, et see ei ole piisavalt tugev signaal, arvestades nii nende inimeste endi heaolu kui ka ühiskonna arengut tervikuna.”