"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Palm: Eestil on oht muutuda liiga kiiresti kõrge hinnatasemega maaks (0)
07. september 2017
Scanpix

Nordea panga peaökonomisti Tõnu Palmi hinnangul on sisenõudluse kiirema arengu korral oht, et Eesti muutub liiga kiiresti kõrge hinnatasemega riigiks, mis põhjustaks Eesti konkurentsivõime vähenemise.

“Kuigi ootame 4-protsendise hinnakasvu tempo aeglustumist järgmistel aastatel, on sisenõudluse kiirema arengu taustal oht, et aeglustumine tuleb nõrgem ja muutume liiga kiirelt kõrge hinnatasemega riigiks. Ettevõtete tootlikkus ja tulud eksportivas sektoris ei pruugi selle tempoga sammu pidada. Tulemuseks oleks siseturule üleinvesteerimise kõrval ka konkurentsivõime järk-järguline langus, mis selgub siis kui näiteks välistoetused vähenevad,” vahendas BNS Palmi sõnu.

Mõistlikuks hinnakonvergentsiks võiks Palmi sõnul pidada 0,5-protsendilist hinnakasvuerinevust, aga praegusel hetkel on see euroala keskmisega võrreldes üle 2 protsendi. “Seda on veidi palju,” märkis ta.

Euroopa Keskpanga (ECB) poliitika osas ootab Palm mõõdukat likviidsuse pakkumise vähendamist. Eesti kõrge hinnakasv aga keskpanga poliitikat ei mõjuta. “Oleme healjuhul statistiline viga euroala keskmiste numbrite juures. Eesti statistika ei mõjuta euroala rahapoliitikat,” lisas Palm.

“Samas ei ole see valmistanud meile probleeme, sest majandus on paindlik ja fiskaalpoliitika võimaldab kiirema kasvu puhul koguda reserve,” märkis Palm keskpanga ekspansiivse rahapoliitika mõju kommenteerides.

Eestil on Palmi hinnangul võimalik hinnasurvet leevendada, kui jätta makse tõstmata ning investeerida rohkem ekspordipotentsiaali ning tööjõu arendamisse. “Seda on lihtsam öelda kui teha. Imerelvi hinnakasvu ohjamiseks väikesel turul, kus konkurents on väiksem ja impordihindade osakaal suurem, pole,” sõnas Palm. “Siseturu arendusse pole põhjust anda lisastiimuleid. Mõtlemise kohti soovimatult kiire hinnakasvu jätkumine annab tõenäoliselt ka edasipidi,” lisas ta.

Tarbijahinnaindeks kasvas augustis statistikaameti andmetel võrreldes juuliga 0,4 protsenti ning võrreldes eelmise aasta augustiga 3,9 protsenti; aastainflatsioon oli viimati nii kõrge 2012. aasta oktoobris.

Kaubad olid 2016. aasta augustiga võrreldes 3,8 protsenti ja teenused 4,1 protsenti kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta augustiga võrreldes tõusnud 7,2 protsenti ja mittereguleeritavad hinnad 3 protsenti

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.