“Kui vanemad lähevad lahku, on nad ise kriisis ja käituvad sageli nagu lapsed. Nende laps satub siis oma vanemate, kahe väikese lapse tasemel käituva täiskasvanu vahele."

Ly Rüüs, Mustamäe sotsiaalhoolekande osakonna juhataja
Professor Raul-Allan Kiivet: vananeva elanikkonna tervishoidu võiks rahastada varamaksudega (1)
15. september 2017
Scanpix

"Ühelt poolt süveneb tööjõu puudus, teisalt suureneb nõudlus arstiabi järele," nentis Tartu ülikooli tervishoiukorralduse professori Raul-Allan Kiivet. "Kust raha saada, on lihtne: varamaksud. Raha meil kokkuvõtteks on, seega, kas laseme inimestel endal tervisemuresid lahendada, või kogume raha kokku ja laseme tervishoiul lahendada."

Tartu ülikooli tervishoiukorralduse professori Raul-Allan Kiiveti sõnul seisab ühiskond paratamatult küsimuse ees, kuidas vananeva elanikkonna taustal tervishoiusüsteemi raha juurde saada. See paneb omakorda mõtisklema varamaksude üle.

Õdede puudus

Ta tõi esile ühe põhjuse, miks Eestist arstid Soome lähevad: õdede arv peaks Eestis olema arstide kohta kordades suurem, neid on praegu ühe arsti kohta Eestis 1,7. Palkade poolest on suhtarvud samas euroopalikud, kuigi õdede arv euroopalik ei ole: riigi keskmine palk on 800 eurot, arenenud maades peaks õdede palk olema keskmise lähedal, arstide oma 2-3 korda suurem. Nõnda see Eestis ka on.

Teisalt on Kiiveti arvates on aga Eestis arstkonnas kohati liiga suured palgakäärid. Kui on palgafond 10 000 ja selle juures 5 arsti, siis keskmine palk oleks justkui 2000, kuid tegelikult see kaugeltki nii ei ole, rääkis Kiivet. Osakonnajuhid teenivad märksa enam. “Palga erinevused professioonide sees on märkimisväärsed,” lisas Kiivet. Tema sõnul on arstidel ja õdedel palk nelja aastaga tõusnud 30%. Hooldajate palk on tõusnud veelgi enam, kuid on ikkagi ligikaudu vaid pool õe palgast, ehk 460 eurot.

Vananev elanikkond suurendab nõudmisi

Edasi juhtis Kiivet tähelepanu, et uus Tallinna haigla on vajalik, kohandamaks arstiabi järjest vananeva elanikkonna tingimustele. 2040. a on meil üle 65 aastasi elanikke 55 000 võrra enam kui 2010. a, kokku 282 000, rääkis Kiivet. Meie patsientuur muutub, ütles ta. “Ühelt poolt süveneb tööjõu puudus, teisalt suureneb nõudlus arstiabi järele. Kust raha saada, on lihtne: varamaksud. Raha meil kokkuvõtteks on, seega, kas laseme inimestel endal tervisemuresid lahendada, või kogume raha kokku ja laseme tervishoiul lahendada.”

Tervishoiusüsteemi on tema sõnul vaja siiski muuta. Haigekassa ja kogu rahastamine on üles ehitatud eriarstiabile, terviklikku lähenemist Kiiveti sõnul pole, ostetakse ravijuhte ja teenuseid, mitte haigete ravi. Sellist ravi nagu toetusravi, pole näiteks vähihaigete puhul olemas, on näiteks keemiaravi, järelikult tuleb teha keemiaravi. “Vananev elanikkond on multiprobleemne,” tõdes Kiivet. Erialakeskne haigla ülesehitus aga ei toeta tema sõnul patsiendi ravi. Raviteenuste rahastamine muutub lähima 3-5 a jooksul eelarvelisemaks ja patsiendipõhisemaks, arvas Kiivet.

Tulevikuhaigla looks uue institutsiooni

Tallinna abilinnapea Merike Martinson aga heitis oma ettekandes pilgu minevikule, et kuidas üldse Tallinna haigla idee tekkis.

“Kui esimest korda tuli idee, et peaks kahe haigla ühendamisel ehitama täiesti uue haigla, siis see oli juba 2003. a,” meenutas ta.  Edasi, ühendatud keskhaiglatest rääkis professor Raul Kiivet põhjalikumalt 2005. a. Tema ütles otse, et tuleb uus haigla ehitada. 2006. a aga tegi Price WaterhouseCoopers Martinsoni sõnul arvutuste põhjal järelduse, et tuleb rajada uus haigla. 2015. a otsustati alustada töörühmaga Tallinna haigla rajamise planeerimiseks. “Sellele järgnesid juba konkreetsed sammud, täna oleme projekti planeerimise alustamisse jõudnud,” rääkis Martinson.

Järjest rohkem räägime tema sõnul täiesti uuest haiglast, tulevikuhaiglast, et sünniks sisuliselt uus institutsioon. Martinsoni sõnul tutvuti Tallinna hailga plaane sepitsedes ka Tartu ülikooli kliinikumi viimase ehitusega, kus on paljuski järgitud neid põhimõtteid, millest räägivad Euroopa eesrindlikuimad tervishoiukorraldajad. Projekteerimise alustamiseks korraldati hange, mille võitis ConArte OÜ, kellega on sõlmitud leping. Samm sammu haaval ja nii jõutakse kohale, tõdes Martinson suure unistuse täitumise teekonna kohta. “See on kõigile väga oluline teema, süda hüppas rõõmust, kui kuulsin peaministri ja linnapea kinnitust, et see on vajalik ja peab tulema, ja et uus tallinna haigla on kogu vabariiki hõlmav haigla.” Seni on linn Martinsoni sõnul saanud euroliidust toetust vaid näiteks hooldusraviks, vast seda suurt unistust toetatakse ka Euroopa Liidust, avaldas Martinson lootust, et raha taha see suur ehitus pidama ei jää.

 

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Võiks küll
16. sept. 2017 05:59
...ja alustada võik pankade varadest. Mitte lasta neil muuta neid kasumiteks, mis maksuvabalt riigist välja viiakse.