Ilma põhjaliku remondita vanade paneelmajade torustikud lekivad, majade välisseintes on suured soojakaod, küttekulud suured ja ventilatsioon puudulik.

Elamumajanduskonverentsi avanud tegevlinnapea Taavi Aas nentis, et see on muutunud linlastele vajalikuks ja asendamatuks teabe saamise lohaks. “Kui üks konverents toimub viiendat aastat, siis on ta saanud traditsiooniks, ja kui on saanud traditsiooniks, siis tähendab, et see on vajalik,” selgitas Aas. “Teemad, mida siin konverentsil käsitletakse, puudutavad pea iga tallinlast. Konverentsi teine mõte on see, et need, kes on juba midagi hästi teinud, saavad tunnustuse. Tunnustuse saajaid tasub kuulata, sest see annab võimaluse vältida vigu.” 

OÜ Balti Vara Fassaadid Põhja-Eesti piirkonna juht Aimar Unt rääkis paneelmajade hädadest ja nende parandamisest. “Kunagiste uuselamurajoonide majad on juba soliidses eas, võib öelda, et oma projekteeritud eluea lõpusirgel,” ütles Unt. “Ilma põhjaliku remondita nende torustikud lekivad, majade välisseintes on suured soojakaod ja küttekulud neis majades suured. Ventilatsioon on puudulik või puudub hoopis, tihti esineb ka hallitust.”

Klaas või plekk

Ka rõdud ja lodžad on värskendamiseta kehvas seisukorras. Mustamäe majade rõdude välispiirde raamistikud on läbi roostetanud ja kinnitused neid kinni ei pea. “Me oleme neid omajagu arstinud ja keevitanud,” lausus Unt. “Aga nad jäävad ikka vanaks ja vajaksid tegelikult päris uute vastu väljavahetamist.”

Lodžade kohta, mis on nagu maja sisse ehitatud rõdud, märkis ettekandja, et nende betoonist piirded on väga halvas seisus, pragunenud ja mõrased. “Neid juhtumeid on Tallinnas mitmeid, kus piirded on alla kukkunud,” lisas Unt.

Vanade paneelmajade remondiks on mitmeid võimalusi. Tööde maksumus võib erineda kaks korda ning ühistutel tuleb teha valik vastavalt oma võimalustele. Kõige odavam lahendus Mustamäel tähendab, et rõdude ja lodžade põrandad on korda tehtud, vettpidavaks muudetud ja üle värvitud. “Rõdude metallpiirderaamistik korrastatakse, värvitakse ja piirded kaetakse plekiga,” selgitas Unt. “Katteks on kasutatud ka klaasi, mis on muidugi kallim. Lagunemine on vaja peatada ning tõkestada niiskuse pääs majale kahju tegema.”

Külmasildadest lahti

Lodžadel on ka vanad betoonraamistikud eemaldatud ja pandud uus metallraamistik. “Vanad lodžapiirded tuleks igal juhul ära monteerida, betooni allesjätmine oleks ohtlik ja peale selle pole võimalik sel juhul neid lodžasid soovi korral soojustada,” tõdes Unt.

Kuid on ka teisi võimalusi. “Allapoole võib panna kivipuru plaadi ja ülespoole klaaskardinad, aga see on juba märksa kulukam lahendus,” selgitas Unt ja tõi näiteks, et Tabasalu majale, mille lodža betoonpiire alla kukkus, pandi uus metallraamistik. “Minu hinnangul on klaas soliidsem ja viisakam. Näiteks Sõpruse pst 246 maja võttis rõdud üsna põhjalikult ette. Olemasolevad metallpiirded lõigati katki, võeti maha, põrandad saneeriti, nende katteks läks epoksiidvärv, mis on niiskuse sissepääsu takistaja. Laed pahteldati ja värviti. Piireteks on uued alumiiniumist piirdepostid ja raamistik, mis on kaetud klaasiga. Kõige ülemistel lodžadel on klaaskardinad.”

Sellise kordategemise miinus on aga ikkagi külmasillad, sest olemasolevad betoonpaneelid hakkavad tuppa külma juhtima. Samas on ehitatud paneelmajale ka täiesti uued teraskonstruktsioonidega rõdud. Selle projekti tegi osaühing Eesti Soojustusprojekt. “Lõikasime olemasolevad betoonpaneelid seinte küljest maha ja tellisime uue metallteraskarkassi,” rääkis Unt. “Uue rõdu pind on 1,5×3 meetrit, mis on poole suurem vanast rõdust ja külmasillad on sel juhul täiesti kadunud. See on küll kallim, aga mugavus kaalub hinna üle.”

Üks selline uus rõdu maksab umbes 5000 eurot, kui aga külmasillad ja pisike rõdu alles jätta, on hind poole väiksem.

Peagi aitab linn rõdudele ekspertiisi teha

Linn toetab peagi ekspertiiside tegemist kortermajade rõdudele, et majarahvas saaks teada, kas need vajavad remonti.

Rõdude seisukorra kindlakstegemiseks on vaja esmalt ekspertiisi. Abilinnapea Eha Võrk (pildil) ütles, et linnavalitsus on otsustanud siin appi tulla ja valmistab ette toetavat meedet, mis käib rõdude ekspertiisi kohta. “Muidu on nii, et ühistus üks tahab rõdude remonti, teine ei taha,” selgitas Võrk. “Aga et aru saada, missuguses olukorras kellegi rõdu on, selleks tulebki teha ekspertiis. Ja linn hakkab seda toetama. Me loodame selle asjaga veel enne valimisi volikogusse jõuda.”