Jaanuarist käivituv uus toetus hüvitab inimestele, kel kulub aastas ravimitele üle 300 euro, 90% nende maksumusest.
Uus ravimite hüvitamise kord aitab osta retseptiravimeid inimestel, kes vajavad neid palju. Nimelt hakkab riik hüvitama ravimitele tehtavaid kulutusi senisest suuremal määral. Uus kord näeb ette, et kui inimene kulutab aastas ravimitele 100-300 eurot, hüvitatakse need 50% ulatuses. Kui aga ravimitele minev summa ületab 300 eurot, kompenseeritakse sellest juba 90%. Samas jäävad alles ka praegu kehtivad soodustused, mis on pensionäridele 90% ulatuses ja tööealistele 75%.
Abi saab üle 100 000 inimese
Tallinna munitsipaalperearstikeskuse juhataja Kristel Amjärve sõnul on igasugune ravimite kompenseerimine tervitatav. “Enamikul eakatel on kroonilisi haiguseid,” nentis ta. “Näen oma igapäevatöös, et inimesed ikka väga mõtlevad ravimite ostmise läbi ja vaatavad hoolega hindu. Mõned isegi pikendavad oma ravimi võtmist sellisel moel, et võtavad seda üle päeva või paar korda nädalas.”
“Oluline on see, et inimene ise ei pea hüvitiseks vaeva nägema ega mingit avaldust tegema,” selgitas riigikogu keskerakondlasest liige Marika Tuus-Laul. “Apteek arvestab hüvitatava summa välja automaatselt ostu hetkel, kui sajaeurone rohtudele kulutatud summa on täis saadud.”
On teada, et praegu kulutab üle 110 000 patsiendi aastas retseptiravimitele enam kui sada eurot ja umbes 15 000 inimest üle 300 euro. “Olen riigikogu istungitel aastaid rõhutanud, et retseptiravimid on Eestis väga kallid ja riik hüvitab patsiendile ravimi maksumusest oluliselt vähem kui seda tehakse paljudes teistes riikides,” ütles Tuus-Laul. “Seetõttu ongi meie patsientide omaosalus tervishoius ehk oma taskust minev summa juba Euroopas lubatava kõrgeimal piiril.”
Tuusi sõnul oleme seepärast praegu olukorras, kus iga viies arsti kirjutatud retseptiravim jääb patsiendil välja ostmata. “Pooltel juhtudel on see tingitud rahapuudusest,” ütles ta. “Kroonilised haiged ja palju ravimeid vajavad patsiendid kulutavad aastas retseptiravimite väljaostmiseks vähemalt oma ühe kuu sissetuleku. Varasemad valitsused pole seda kuulda võtnud, ja nagu mäletate, tõsteti mõne aasta eest oluliselt ravimite ja abivahendite käibemaksu, mis tegi ravimid veelgi kallimaks. Nüüd oleme ise valitsuses ja saame teha oma äranägemise järgi. Kindlasti on täiendav ravimihüvitis haigele suureks abiks.”
Enda panus võiks erineda
Tuus-Laul lisas, et eriti hädas on ravimite ostmisel pensionärid, inimesed, kes elavad üksinda, töövõimetuspensionärid jt väikese sissetulekuga inimesed. “Samas toob ravimi ostmata jätmine haigele kaas tervise kiire halvenemise või veelgi hullema,” lisas ta.
Eesti pensionäride ühenduste liidu juhatuse liikme Andres Ergma sõnul on pensionäridel olnud aastaid kolm põhikulu, mis koormavad. “Kõigepealt toit, siis eluase ja siis ravimid,” selgitas Ergma ja lisas, et kui nendest kolmest midagi üle jääb, siis saab endale ka midagi muud lubada.
“Kindlasti on nimekirjas veel ravimeid, mille kompenseerimist peaks üle vaatama ja jätma omaosaluse 10% piiresse,” ütles Ergma. “On inimesi, kes võtavad ravimeid, mis on neile eluks vajalikud ja ilma milleta nad lihtsalt sureksid. Sellistel puhkudel tuleks kompenseerimisele kindlasti suuremat tähelepanu pöörata.”
Vähem eluohtlike haiguste puhul võiks Ergma sõnul omaosaluse protsent siis suurem olla.
Uue süsteemi elluviimiseks annab valitsus 3 miljonit eurot ning ühtlustab 2002. aastast alates kehtinud senised retseptitasud 1,27 euro ja 3,19 euro pealt 2,5 eurole retsepti kohta.
Eelnõu vastuvõtmisel riigikogus jõustub uus täiendav süsteem 2018. aastast.
