Kui riigihalduse minister Jaak Aab rääkis teisipäeval ilmunud Põhjarannikule, et sooviks maksta Ida-Virumaal tööle asuvatele kutsekooli- ja kõrgkoolilõpetajatele iga kuu 300 euro suurust toetust, siis rahandusministeeriumi täpsustuse kohaselt võiks seda toetust saada siiski vaid 140 noort.

Eelmisel nädalal valitsuskabinetis arutusel olnud Ida-Viru programmi suuremaid ideid on hakata kõigile Ida-Virumaal tööle asuvatele kutsekooli- ja kõrgkoolilõpetajatele maksma vähemalt kümne aasta jooksul 300 euro suurust igakuist stipendiumi, kirjutab Põhjarannik.

Kabinetiistungil programmi esitlenud riigihalduse minister Jaak Aab rääkis Põhjarannikule, et kõikidele noortele, kes omavad kutsekooli või kõrgkooli tunnistust ja tulevad Ida-Virumaale tööle − ükskõik, kas riigiasutusse või eraettevõttesse −, maksaks riik stipendiumi 300 eurot kuus. “Selline on plaan, selline on minu ettepanek. Ma väga loodan, et see leiab ka kinnitust,” sõnas Aab.

Ida-Virumaa programmis on ettepanek maksta noortele, kes asuvad pärast õpingute lõpetamist erialasele tööle või alustavad ettevõtlust Ida-Virumaal, kahe-kolme aasta jooksul stipendiumi umbes 300 eurot kuus, ütles rahandusministeeriumi avalike suhete nõunik Karel Hanni BNS-ile.

Seda stipendiumit võiks Hanni sõnul maksta alates 2018. aastast ja selle kulu võiks olla 2019. aastast kuni 1 miljon eurot aasta. “Olenevalt piirkonna kohalike omavalitsuste ja tööandjatega kokkulepitavast stipendiumi maksmise kestusest, on selle eelarve juures võimalik anda stipendiumi igal aastal 90-140 tööle asuvale noorele,” märkis Hanni.

“Siin tasub kindlasti rõhutada, et see on ettepanek ja pole valitsuse heakskiitu veel saanud. Samas ettepanek lähtub murettekitavast trendist – Ida-Virumaa on üheks kiirema rahvaarvu kahanemisega piirkonnaks Eestis. Laste ja noorte osatähtsus Ida-Virumaa rahvastikus on Eesti väikseim,” rääkis Hanni.

Stipendium on eelkõige mõeldud neile, kes lõpetavad kutse- või kõrgkooli ning sisenevad alles Ida-Virumaal tööturule, rääkis Hanni. “Kui otsustatakse, et stipendiumi makstakse kaks aastat, siis saaks seda 140 noort, kui kolm aastat, siis 90 noort. Kui igal aastal eraldatakse meetme jaoks eelarvesse miljon eurot, tagaks see ka järgnevatel aastatel uute noorte kaasamise ja stipendiumi maksmise.”

“Ühesõnaga, see on ettepaneku faasis ning kui valitsus selle heaks kiidab, siis tuleks rääkida pigem pilootprojektist, mille järel saame teada kui suur on meetme tegelik vajadus,” lisas Hanni.

Kabinetiistungil programmi esitlenud riigihalduse minister Jaak Aab rääkis teisipäeval ilmunud Põhjarannikule, et kõikidele noortele, kes omavad kutsekooli või kõrgkooli tunnistust ja tulevad Ida-Virumaale tööle − ükskõik, kas riigiasutusse või eraettevõttesse −, maksaks tema ettepaneku kohaselt riik stipendiumi 300 eurot kuus. “Selline on plaan, selline on minu ettepanek. Ma väga loodan, et see leiab ka kinnitust,” sõnas Aab.

Ta lisas, et stipendiumi maksmise üksikasjad tuleb valitsuses veel läbi kaaluda ja kokku leppida. “Kuid vähemalt kümne aasta jooksul peaksid noored sellist stipendiumi saama. See puudutab sadu noori − mitte ainult neid, kes praegu elavad siin, vaid ka neid, kes tulevad mujalt siia tööle,” sõnas ta, lisades, et sellise meetme eesmärk on, et noored jääksid Ida-Virumaale.

Eelmisel neljapäeval toimunud kabinetiistungil ministrid Ida-Viru programmi osas erimeelsuste tõttu otsusteni ei jõudnud. Valitsus moodustas Ida-Viru programmiga seoses tekkinud erimeelsuste lahendamiseks töörühma, kuhu peale Aabi kuulub justiitsminister Urmas Reinsalu ja tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.

Järgmise aasta riigieelarves on valitsus kavandanud Ida-Viru programmi tegevuste jaoks 5 miljonit eurot. Alates ülejärgmisest aastast peaks see summa kasvama 10 miljoni euroni.