"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
RIIGIKONTROLL: Digioskuste põimimine koolisüsteemiga on ebaühtlane, pea pooled õpetajad vajavad veel koolitusi (0)
10. oktoober 2017
Scanpix

Kuigi üldjuhul on Eesti digioskuste leviku poolt maailmas ja Euroopas heal positsioonil, siis murekohaks on digioskuste põimimine koolisüsteemiga, tõdes Riigikontrolli auditi juht Raina Loom. "87 protsenti õpetajatest on küll teadlik, mis see (digipädevus - toim.) on, kuid põhjalikult on end sellega kurssi viinud vaid 24 protsenti õpetajatest," lausus Loom.

Riigikontrolli auditi juht Raina Loom nentis riigieelarve kontrolli erikomisjoni arutelul, et kuigi üldjuhul on Eesti digioskuste leviku poolt maailmas ja Euroopas heal positsioonil, siis murekohaks on digioskuste põimimine koolisüsteemiga.

“Eesti riigile on omane omandada väga mitmeid baasoskuseid, ka digioskuseid, formaalhariduse süsteemis,” märkis Loom, kelle sõnul oleme 16-24-aastaste noorte digivõimekuse osas EL-i esikümnes.

Digipädevus on üldpädevusena õppekavas juba 2014. aastast, kuid see ei taga tema hinnangul veel kõigi pädevusmudelis toodud vajalike osaoskuste õpetamist.

“Murelikuks teeb mudeli rakendamise puhul see, et 87 protsenti õpetajatest on küll teadlik, mis see on, kuid põhjalikult on end sellega kurssi viinud vaid veerand (24 protsenti)õpetajatest,” nentis Loom. “Üldse pole sellega tutvunud või ei ole sellest teadlik aga kolmandik – 29 protsenti õpetajatest.”

Lisaks teeb riigikontrollile muret ka see, et see, et digipädevuse õppeprotsessis kasutamine ainete lõikes on väga ebaühtlane. “Oleme rakendanud seda väga erinevatel tasemetel ja ebaühtlaselt,” ütles Loom.

Ka õpetajate endi digioskused ei ole kiita. “43 protsenti õpetajatest hindas vajalikuks osaleda digikoolitustel ja 28 protsenti õpetajatest tunneb jätkuvalt vajadust arvuti algõpetuse järele,” rääkis auditijuht.

Suure komistuskivina tõid õpetajad välja ka digitaliseeritud õppevahendite vähesuse, teravamaks probleemiks on see just suuremates, vähemalt 200 õpilasega koolides.

Riigikontrolli soovituste hulka kuulub nii õpetajate täiendkoolituste vajaduste sisu ja kulu väljaselgitamine, kui digipädevuse integreerimine erinevate ainete õppekavadesse. “Nii ühtlustuks õpetamise praktika ja tagatakse õpilaste ja õpetajate võrdne kohtlemine,” sõnas Loom.

 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.