"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Spetsialist: Eesti eelmine gripihooaeg torkas Euroopas halvasti silma (0)
11. oktoober 2017
Scanpix

Terviseameti gripispetsialist Olga Sadikova ütles peetud gripi infotunnis, et eelmine gripihooaeg oli Eestis eriline selle poolest, et raskekujuliste gripijuhtumite arv oli väga suur ja kokku suri 47 inimest.

Eesti raske gripihooaeg torkas silma teiste Euroopa riikidega võrreldes – mujal oli gripihooaeg pigem leebe, vahendas BNS terviseameti pressiesindaja teadet.

“Eestis, sõltuvalt gripihooajast, sõltuvalt ringluses olevast viirusest, haigestub grippi 50 000-90 000 inimest,” ütles Sadikova. “Eelmisel hooajal haigestus umbes 50 000 inimest – seega midagi erakordset üldhaigestumises ei toimunud. Aga iga hooaeg on eriline. Üks eelmise hooaja erilisus oli varajane grippi haigestumise algus – esimesed juhtumid olid juba novembri lõpus, samuti gripihooaja pikkus – see lõppes alles mais. Teine üllatus oli madal laste haigestumus. Põhjus oli selles, et intensiivne haigestumisperiood langes kokku koolilvaheajaga. Samas on aga lapsed põhiline riskifaktor, nad suhtlevad paljudega ning levitavad viirust kodus ja mujal.”

“Aga hooaeg oli eriline, sest raskete gripijuhtumite arv oli väga suur ning Eestis suri gripi tõttu 47 inimest vanuses seitse kuud kuni 95 eluaastat. Surnute mediaanvanus oli 77 aastat ja keskmine intensiivravi kestus oli 11 päeva. Oluline on märkida, et keegi neist polnud vaktsineeritud,“ lausus Olga Sadikova.

“Tavaliselt sureb hooajal 20-23 inimest grippi. Sel aastal juhtus midagi erakorralist, suri 47. Rääkides Euroopa kolleegidega, tuli välja, et nendel oli leebe hooaeg, surmajuhtumite arv ei ületanud tavalist. Aga Eesti oli erandlik. Otsisime põhjusi, miks see nii oli. Esimene, mis tuleb pähe, on statistika. Ja tõesti, meil on paranenud statistika. Meil on paranenud laboratoorse diagnostika kasutamine. Peaaegu kõik Eesti haiglad saavad kinnitada gripidiagnoosi ja ka perearstid hakkasid seda kasutama. Ja selle on toonud ka tervisehoiutöötajate hea koostöö, me saame rohkem tagasisidet. See on hea eesmärgi nimel: inimesed on mõistnud, et gripp ei ole lihtne haigus,“ rääkis Sadikova.

“Teise põhjusena avastasime, et esmakordselt saime andmed hooldekodudest, kus oli äärmiselt kõrge arv patsiente, kes sattus intensiivravile. Varem meil puudus selleks ametlik kinnitus. 113 inimesest, kes sattus intensiivravile, oli 39 hooldekodude patsiendid. Neist suri 24 ehk veidi üle poole. Eesti inimeste vaktsineerimisega hõlmatus on kogu Euroopa madalaim – vaid 2,6 protsenti,“ märkis Sadikova.

Gripispetsialisti sõnul on kolmas põhjus hiline arsti poole pöördumine. „Kahjuks näeme igal aastal patsiente, kes saabuvad haiglasse üliraskes seisus ja neid päästa on tihti võimatu,“ sõnas Olga Sadikova. „Igal aastal me näeme sama trendi, et gripiga inimesed käivad tööl. Vanus pluss kaasuv haigus on peamine riskifaktor, miks inimene satub gripiga intensiivravile. Tasub kaaluda, kas on parem käia haigena tööl ja olla 2 nädalat seejärel kodus või olla 3-4 päeva kohe kodus ja terveks saada.“ 

Möödunud gripihooaeg jäi terviseameti andmetel haigestumiste üldarvu suhtes tavapäraseks, kuid kujunes erakordseks raskekujuliste gripijuhtude poolest. Raske gripi või gripiga seotud pneumoonia tõttu vajas möödunud aastal haiglaravi 1459 inimest, neist intensiivravile paigutati 113 haigestunut. Gripist tingitud tüsistuste tõttu lahkus elust 47 inimest. Varasemate aastate samu näitajaid ületati pea poole võrra.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.