"Kui vanasti said inimesed tänaval petta, siis nüüd internetis."

Joosep Kaasik, Põhja prefekt
ÄMMAEMAND: Sünnitusel ei tohi elu päästes kaotada minutitki (0)
20. oktoober 2017
Albert Truuväärt

"Sünnitusabi on ettearvamatu - kunagi ei tea, kui kiiresti on vaja kas lapse või ema elu päästa," nentis Ida-Tallinna keskhaigla naistekliiniku ämmaemandusjuht Vivian Arusaar. Nüüd on selles haiglas uued sünnitustoad, uus operatsiooniplokk ning intensiivravi perepalatid.

Vaata galeriid (37)

Ida-Tallinna keskhaigla naistekliiniku juhataja dr Lee Tammemäe sõnul on uuenduste käigus loodud kõik tingimused, et sünnitusabi kriitilistes olukordades saaks veel kiiremat abi osutada.

“Sünnitusabi on ettearvamatu ja kunagi ei tea, millal võib sünnitus muutuda selliseks, et meil on vaja kiiresti kas lapse või ema elu päästa,” selgitas Ida-Tallinna keskhaigla naistekliiniku ämmaemandusjuht Vivian Arusaar. “Seetõttu ei tohi kaotada minutitki näiteks transpordile.”

“Kasutusele on võetud nn ukselt-uksele lahendus,” ütles Tammemäe. “See tähendab, et sünnitustoad, keisrilõike operatsioonituba, stabiliseerimisruum ning vastsündinute intensiivravi asuvad kõik vahetult üksteise kõrval samal tasapinnal. See on äärmiselt oluline, et kriitilistes olukordades ei kuluks ühtegi liigset hetke kas või lifti ootamisele.”

Kiire elustamine või ravi

Alguses võib vastsündinu sattuda tervise tõttu nn stabiliseerimisruumi.

“Kui laps on sündinud ja tema tervisega on probleeme, võib ta vajada elustamist ja ka lihtsalt jälgimist, kuidas kohaneb laps üsavälise eluga,” selgitas Arusaar. “Stabiliseerimisruumis saame jälgida, monitoorida ja vajadusel ka ravimeid manustada. Edasine sõltub sellest, kuidas kulgeb lapse kohanemine. Võib-olla läheb ta siit edasi intensiivravi palatisse jälgimisele. Aga võib juhtuda ka nii, et esimene kriis saab mööda ja õige pea jõuab laps ema juurde.”

Neonatoloogia osakonna juhataja dr Pille Andressoni sõnul on uutes intensiivravi perepalatites olemas selline aparatuur ja sisustus, et nii lapse kui ka vanemate eest saab hoolitseda parimal võimalikul moel. “Enneaegselt sündinud lastel, kes viibivad enamiku ajast oma vanematest eemal intensiivraviosakonnas, on suur risk arengu- ja käitumishäirete kujunemiseks. Seetõttu tahamegi uute perepalatitega pakkuda vanematele võimalust viibida ööpäev läbi oma lapsega koos,” selgitas ta.

Intensiivravi perepalatid võimaldavad perel raskel ajal kokku hoida.

“Perepalatis on nüüd ka vastsündinute kuvöös, mis lubab emal ja vajadusel isalgi olla beebi juures ööpäev läbi,” lausus Arusaar. “Väga paljud intensiivravi vajavad beebid on enneaegsed ja ootamatu sünnitus on emale tavaliselt üsna suur šokk. Selline lähedus julgustab vanemaid lapsega tegelema ja mõjub beebile tervendavalt.”

Raske sünnitus emadele šokk

Vastsündinute intensiivravi osakonna valmimine on Ida-Tallinna keskhaiglas kauaoodatud sündmus.

“Meie pikaajaline unistus on täitunud, töötasime ju aastaid selle nimel, et ema ja laps saaksid kokku esimesel võimalusel, mis on väga oluline nii lapse kui ka pere kui terviku seisukohalt,” ütles Arusaar. “Nüüd on neil lastel, kes vajavad arstide-õdede valvsamat pilku, meie juures võimalik viibida intensiivravi palatis koos oma perega. Siin saab olla ema, ja kui isa soovib, on ka tema jaoks kohake tehtud. Iga pere otsustab, millised on nende võimalused, vahel isad lihtsalt peavad tööl käima. Meie oleme igatahes loonud tingimused, et kui vaja, läheb isa hommikul tööle ja õhtul tuleb siia tagasi. Need palatid on tasuta, sest kuuluvad tähtsa osana lapse ravisse.”

Ka sünnitustubade kõrval välja ehitatud keisrilõikuste operatsiooniplokk on Arusaare sõnul kõigiti nüüdisaegne, samas tehakse kõik selle nimel, et keisrilõikeid oleks vähem. “Keisrilõigete arv on läbi aastate olnud enam-vähem ühesugune, alla viiendiku sünnitustest,” rääkis Arusaar. “Mõni aasta 17, mõni aasta 18 protsenti. Teeme kõik selleks, et neid oleks üha vähem, sest iga keisrilõikega suureneb risk, et järgmine sünnitus tuleb taas keisrilõikega.”

Meditsiini abil valudeta sünnitus

“Keskhaigla sünnitusmaja perepalatid on väga mugavad, meie perel on neist ja maja personalist kõige meeldivamad mälestused,” ütles aastase poja Augusti ema Riin Karu. “Mulle oli eriti tähtis voolava vee olemasolu ja duši kasutamise võimalus.”

“Oleme sisustanud sünnitustoad nii, nagu sünnitajad on soovinud,” rääkis Arusaar. “Keegi ei taha ju, et sünnitusel juhtuks midagi ootamatut, kõik soovivad teha seda tüsistusteta. Seetõttu peabki tuba olema selline, et siin saaks olla valudega, lõõgastuda ja sobivaid asendeid leida. Vesi on tõesti väga populaarne, paljud naised soovivad kasutada ka tugiraame ja patju sobivate asendite leidmiseks. Isegi redeleid seina peal võib vaja minna. Kõik sellised asjad on siin olemas. Kui aga naine tõesti omal jõul sünnitusvalu ja vaevaga toime ei tule, saame appi võtta moodsa meditsiini ja hakata ravimitega sünnitustegevust valutustama. Täpselt nii nagu keegi soovib ja kuidas kellelegi sobib.”

“Seitsmekümnendatel aastatel ei osanud me keegi praeguseid võimalusi ettegi kujutada,” nentis Martinson. “Toona peeti intensiivravi küllaltki agressiivseks meetodiks ja isad-emad said beebit vaadata vaid klaasi tagant.”

Kolme lapse isa, tegevlinnapea Taavi Aas julgustas linlasi julgelt keskhaigla nüüdisaegset keskkonda kasutama: “Kui aastakümneid tagasi said isad näha läbi sünnitusmaja akna vaid väikest pampu ja hiljem lubati neid beebit vaatama kolmandal päeval, siis nüüd on isad juba sünnituse juures ning vanemad saavad lapsega koos olla ka intensiivpalatis.”

“Juhul, kui lapsevanemal on abi vaja, on siin majas kõik olemas,” kinnitas haridus- ja teadusminister Mailis Reps. “See teadmine annab turvatunde.”

“Haigla, millel on vanust 232 aastat, nooreneb tasapisi,” tõdes keskhaigla juhatuse esimees, haigla kliiniline juht Ralf Allikvee. “95 protsendi ulatuses on kolmas korrus valmis. Läheme 21. sajandisse sooviga olla parimad Eestis.”

 

EDULUGU: Imikute varane suremus vähenenud kümme korda

“Intensiivravisse sattunud laste emadel on tuhandeid küsimusi ja neid on vaja toetada ja õpetada,” ütles abilinnapea Merike Martinson (pildil).

Ida-Tallinna keskhaigla on oma sünnitusmaja vastsündinute intensiivravisse viimase kümne aasta jooksul palju panustanud ning see kajastub ka tulemustes – tänu tehnoloogilisele arengule ning naiste-, intensiivravi- ja lastearstide koostööle on varane neonataalne suremus vähenenud ligi kümme korda. Seda võib võrrelda juba Põhjamaade tulemustega.

“Meie arstid ja ämmaemandad teevad ülihead tööd,” lausus sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste. “Ida-Tallinna keskhaigla sünnitusmaja on Eesti üks tippkeskusi. Sünnituseelsed ja -järgsed näitajad on tõeline edulugu.”

“See, et laste intensiivravis loodi juurde perepalatid, on väga tore,” ütles Martinson. “Osakonna töötajatel on nüüd muidugi vaja emasid rohkem õpetada ja jälgida, neil on alguses kindlasti tuhandeid küsimusi, kuid ema ja lapse seisukohast on see hädavajalik.”

Ida-Tallinna keskhaigla sünnitusmajas sünnib aastas üle 4000 lapse, neist kuni 350 enneaegsena.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.