"Kui vanasti said inimesed tänaval petta, siis nüüd internetis."

Joosep Kaasik, Põhja prefekt
Väli: raiemahte tuleb alandada (1)
25. oktoober 2017
Scanpix

"Kui loodusmetsas on liike ja puudel vanust, siis intensiivse majandamisega mets jääb hõredamaks ja vaesemaks," ütles kodanikuühenduse Eesti metsa abiks koordinaator Linda-Mari Väli. "Üleraie tõttu on vajalik raiemahtude alandamine, et säästa loomastikku, linnustikku ning metsapinnast."

Ühe laua taha peaksid Väli sõnul istuma nii maainimesed, metsaomanikud, mesinikud, looduslike pühapaikade austajad kui majutuse pakkujad. Huvigruppide vahelist dialoogi vajab tema sõnul eriti uue kümnendi metsanduse arengukava 2021-2030 koostamine.

“Uus arengukava peab valmima ühiskondliku kokkuleppe teel, kaasates võrdselt kõiki osapooli,” rõhutas Väli, kes samuti rõhutas põlismetsa säilitamise tähtsust.

“Kui loodusmetsas on liike ja puudel vanust, siis intensiivse majandamisega mets jääb hõredamaks ja vaesemaks,” rääkis Väli. “Üleraie tõttu on vajalik raiemahtude alandamine, et säästa loomastikku, linnustikku ning metsapinnast.”

Metsa pinnast kahjustavad Väli sõnul oluliselt ka nt imporditud metsamasinad.
“Eestis on kindlasti puudu raskete masinate raskuspiirangudest,” sõnas Vähi, kelle sõnul meie pehme pinnasega metsad hävivad raskete näiteks Soomest imporditud masinate all, kus tehnika toodetud valdavalt graniitpinnasel toimimiseks.

Viimaste aastate raiemahud ületavad ametlikel andmetel 10 miljonit tihumeetrit.

Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra ütles konverentsi “Mets kui loodusvara ja ühine vastutus” kohta, et Eesti on metsariik ja meie roheline kuld vajab nii läbimõeldud kasutamist kui ka hoolt ja kaitset.

“Eesti mets on osa meie vaimsest olemisest, meie loost ja identiteedist. See tähendab, et metsanduspoliitika ei tohi lähtuda ainult majanduslikest eesmärkidest ja raiemahtudest vaid ka ökoloogilisest ja sotsiaalsest väärtusest,” ütles Vakra. Tema sõnul on keskkonnakomisjon metsaga seotud küsimuste lahendamisel langetanud otsuseid arvestades keskkonnakaitset ja loodushoidu.

“Kõiki suurprojekte, mis avaldavad survet Eesti metsade raiumisele ja on otseses seoses Eesti metsamajanduse tulevikuga oleme arutanud täie tõsidusega, sest täna tehtud valed otsused võivad hiljem valusalt kätte maksta,” toonitas Vakra. “Seetõttu on oluline, et arvestatakse alati ka keskkonna ja looduse aspektidega,“ märkis Vakra. „Pea pool Eesti metsast on riigi ehk Riigimetsa Majandamise Keskuse hallata. Ja tuleb aru saada, et selle metsa omanikuks on kõik Eestimaa kodanikud ja meil kõigil on mitte ainult õigus, vaid lausa kohustus selle tuleviku osas kaasa rääkida.”

Konverentsi “Mets kui loodusvara ja ühine vastutus” korraldavad riigikogu keskkonnakomisjon ja kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks koostööna.

 

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Kõrvaltvaataja
31. okt. 2017 12:17
Miks arvab Eesti Metsa Abiks, et just teda tuleb kaasata? Niipalju kui ma jälginud olen nende tegemisi, siis konstruktiivset koostööd ei paista kusagilt välja, ainult vastandumine ja süüdistamine. Ja teiseks - kuidas seda raiemahtude piiramist praktikas hakatakse ellu viima? Et eraomanikule öeldakse, et kui maht on täis, siis enam ei raiu? Võtke asja mõistusega!