"Pean Tallinna ideed seeniorite maja ehitada väga tervitatavaks ja positiivseks algatuseks," rääkis Kouvola tervisekeskuse peaarst Ingmar Lindström. "See on väga hea mõte!" Majas elaksid eakad eraldi korterites, kuid samas tegutseksid ka sotsiaalnõustaja, koduõde, söökla ja kohvik, seal oleks puhkeruumid, saaks lasta pesu pesta ning vajadusel söögi tuppa tellida.

“Hooldekodude tüüpe on Soomes väga erinevaid ja valik oleneb inimese olukorrast ja vajadustest,” ütles Lindström. “Kas vajatakse pidevat abi ja pidevat õe juuresolekut või ei. Tihti vajatakse õe juuresolekut 24 tundi ööpäevas ja hooldekodusse tullakse haiglast pärast tõsisemat haigust.  Hooldekodu vajavad samuti need, kes tulevad sinna terviseseisundi halvenedes kodust.”

Samas on Lindströmi sõnul palju neid eakaid, kes järjepidevat meditsiinilist hooldust ei vaja, kuid omapäi kodus hakkama saada ikkagi keeruline.

“Eakatele üüritakse ruumid, kus kõik teenused on tagatud nagu hotellis,” sõnas Lindström. “Seda võib nimetada ka seeniorite majaks. Selle elanikud saavad suhteliselt hästi hakkama, kuid oma kodustes tingimustes jääb turvalisusest nii enda kui teiste jaoks vajaka. Seepärast seeniorite kodu on nende jaoks parim variant. Nad elavad nagu omas kodus, kuid ka meditsiiniõde on vajadusel kohapeal abiks. Näiteks aitab retseptiravimite ostul.”

Ideed ehitada seeniorite maja tüüpi hoone ka Tallinna peab Lindström heaks ideeks.

“Eestis on see valdkond seni olnud just mitte väga populaarne teema, seepärast pean Tallinna algatust seeniorite maja ehituseks väga tervitatavaks ja positiivseks algatuseks,” ütles Lindström. “See on väga hea mõte!”

Lindström töötan praegu peaarstina Kouvola linna tervisekeskuses, mis vajaks tema sõnul viitteist arsti praeguse kümne asemel.

“Arstide puudus on ka Soome probleem,” ütles Lindström. “Meil ongi enamus arste välismaa taustaga, eestlaste kõrval on venelasi ja ukrainlasi. Tervisekeskuses on koduõendus, nõuandla arstid ja valvearstid.”

Arstid soovitavad elustamisõpetust jagada juba põhikoolis.

“Kindlasti peaks elustamisõpe olema juba koolides. Absoluutselt!” kinnitas Eesti erakorralise meditsiini arstide seltsi juhatuse liige Ago Kõrgvee. “Me Tartus oleme juba neli aastat teinud oktoobris üle-euroopalisel südame taaskäivitamise päeval kampaaniat, kus koolitame tuhandeid inimesi avalikes kohtades. Õpetame mulaažide abil, mida peaks kliinilise surma kahtluse korral  tegema. Meil on positiivne tagasiside, et need inimesed, kes sellisel moel koolitust on saanud, on seda ka rakendanud.”

Kõrgvee sõnul on tihti otsustavad just esimesed minutid, kus kiirabi veel kohale pole jõudnud.

“Koolituse andmine annab ennekõike kodanikujulgust mitte mööda minna, vaid astuda ligi ja alustada abi andmist,” sõnas Kõrgvee. “Selle inimese seisukohalt on ülitähtis, et alustatakse abi andmist enne kiirabi saabumist, sest kiirabi võib ka kõige kiiremal sõidul võib hiljaks jääda. Vaatamata edukale elustamisele võib hilinemisega kaasneda ajukahjustus. Sellepärast peame ülioluliseks, et praktilise elustamiskoolitusega algust teha juba põhikooli viimases klassis.  Siis me kasvatame selliseid julgeid ettevõtlikke tulevasi kodanikke, kellele me võime tõepoolest loota, kui keegi abi vajab.”

Sama meelt on Tallinna perearstide seltsi juhatuse esinaine Reet Laidoja.

“Kindlasti! Need ju, kes käivad autojuhi koolituse läbi, selle õpetuse saavad. Miks mitte siis ka töökohtades esmane elustamistehnika inimestele selgeks teha. Tegelikult on see meie kõigi kohustus, osata esmaseid elustamisvõtteid. Aine võiks sisse viia ka tavakoolidesse terviseõpetuse raames. Tihti on inimestel hirm aitamise ees, kuid abi andmisega hullemaks olukord ei muutu. ABC on suhteliselt lihtne – hingamisteed tuleb lahti hoida ja tuleb teha südamemassaazi. Suust suhu hingamine ei ole enam aktsepteeritud, seda elustaja enda seisukohalt. Kui pole spetsiaalseid vahendeid, võib tekkida nakkusoht.”