"Ainuke vahe tubakatööstuse ja teiste vahel on see, et tubakatööstus jäi oma valedega vahele," tõdes Londoni Hügieeni ja Troopilise Meditsiini Kooli professor dr Martin McKee. "Tegelike turusegmentide jaotuses nimetavad alkoholitöösturid 14-15-aastaseid "algajateks joojateks", kellele on mõeldud magusad marjaveinijoogid, milles pole alkoholimaitset tundagi ja millel on keeratavad korgid, et neid oleks mugavam salaja juua."
Londoni Hügieeni ja Troopilise Meditsiini Kooli (LSHTM) professor dr Martin McKee tõdes rahvusvahelisel konverentsil “Alkoholipoliitika piiriülesed aspektid alkoholikahjude vähendamisel”, et tubakatööstuse ja alkoholitööstuse taktikates on mitmeid sarnasusi. “kuigi meil pole kõiki alkoholitööstuse dokumente, äkki saame me aimu sellest, mida nad tegelikult räägivad,” sõnas ta.
“Kuigi me tahaksime teada, mida nad tegelikult mõtlevad, on see paraku väga keeruline. Veidi annab nende tegevusest aimu teiste inimeste tervist kahjustavate tööstusharude tegevuse vaatlemine,” rääkis professor.
Kõige paremat võrdlusmaterjali pakub McKee hinnangul tubakatööstus.
Dr McKee märkis, et kuigi tubakatööstuse eksperdid teadsid juba 1963. aastal, et nikotiin on sõltuvusttekitav, rääkisid nende juhid avalikkusele hoopis vastupidist juttu. “Nad olid veel 1994. aastal nõus USA senati ees vande all ütlema, et nikotiiv sõltuvust ei tekita,” tõi ta näite.
“Seetõttu ei kaasata tubakatööstuse esindajaid ka seadusandluse loomisse. Nad teadsid juba aastakümneid, et tubakas on kahjulik, kuid nad olid valmis ikkagi vande all valetama,” rääkis professor.
“Ainuke vahe tubakatööstuse ja teiste vahel on see, et tubakatööstus jäi oma valedega vahele,” märkis McKee. “Meil on olemas dokumente 1920ndatest, kus rõõmustatakse kooli alguse ja sellega kaasneva müügi suurenemise üle.”
Kuigi dr McKee sõnul on arusaadav, et tubakatööstust ja ka kõiki teisi tööstuseid kannustab eelkõige kasum, on murettekitavad selle tagamiseks kasutatavad võtted. “Nad muretsevad väga piirangute kehtestamise pärast ja teevad kõike, et neid ei reguleeritaks – näiteks pakuvad välja vabatahtlikke leppeid,” kirjeldas ta. “Nad tahavad jätta endast abivalmi ja usaldusväärse mulje.”
Ka alkoholitööstus kasutab professori sõnul sama taktikat – rääkides avalikkusele üht ja sisedokumentides teist juttu, seda näiteks ka oma toodete lastele reklaamimise kohta. “Tegelike turusegmentide jaotuses nimetavad nad juba 14-15-aastaseid “algajateks joojateks”. Neile ongi mõeldud tooted nagu magusad marjaveinijoogid, milles pole alkoholimaitset tundagi, millel on keeratavad korgid, et neid oleks mugavam salaja juua ja milles on kõrge alkoholisisaldus, et kiiremini purju jääda,” kirjeldas Mckee. “Bacardi Breezerid on mõeldud aga veidi vanematele, “kogenud joojatele,” 16-17-aastastele.”
Meilgi populaarne kokteiljook Bacardi Breezeri reklaamides rõhutakse hilisteismelistele olulistele väärtustele – sotsiaalsele staatusele, edukusele ja populaarsusele.
Nii alkoholi- kui ka tubakatööstus üritab pidevalt luua endast “rahva sõbra” kuvandit ja vastandada end riigi ning seadusandjatega. “Camel tegi seda siis, kui kaasas 30 tuhat inimest oma suitsupakkide kujundamisse, proovides sellega näidata, kuidas nad rahvaga suhtlevad ja nende arvamust kuulavad,” tõi professor näite. “Sama tegi Smirnoff Facebookis, kus nende hüüdlaused olid, et oleme teie sõbrad, teeme õhtu imeliseks ja meie ja teie oleme samal poolel.”
Hea näide avalikkusega manipuleerimisest ja noorteni jõudmisest on McKee sõnul ka varjatud reklaam filmides. “Aastakümneid jõu James Bond martinisid, nüüd aga joob ta Heinekeni, mille eest tootja maksis 42 miljonit eurot. Selle tasa tegemine nõuab väga paljude õllepudelite müüki. See näitab, kui suur mõju on sellel, kui superkangelane filmis sinu toodet tarbib.”
Tööstused kasutavad oma eesmärkide edendamiseks ja lobitöö tegemiseks ka kolmandaid osapooli. “Nad maksavad mõttekodadele, uurijatele, rahvusvahelistele ühingutele aga ka väikepoodidele, et need levitaksid alkoholitootjatele sobivat sõnumit,” tõdes dr McKee. “Alkoholitööstus rahastab mittetulundus- ja heategevusorganisatsioone, et need räägiksid alkoholi “turvalisest” tarbimisest.”
“Nad proovivad ka teaduslikult tõestatut õõnestada – nad loovad kahtlusi, kas teaduslik konsensus vastab tõele,” kirjeldas professor. “Nad õõnestavad seda, kuni see tundub rahvale absurdne – väidavad, et epidemioloogia pole täpisteadus, et alkohol ja vähk pole seostatud või et nikotiin ei tekita sõltuvust.”
