Torni teisel korrusel on väga hästi säilinud keskaegne vanglaruum, vangikongi ja sissepääsu vahel paikneb võlvkäik ja selle mõlemas otsas olid kindlalt suletavad tammepuust uksed, millest sisemine on tänaseni alles.
Pärast kolm kuud kestnud restaureerimist avati taas vanalinnas asuva Bremeni torni uksed. Linnaplaneerimise ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Duboviku sõnul on Bremeni torn ainulaadne. “Torni teisel korrusel on väga hästi säilinud keskaegne vanglaruum. Vanglakongi ja sissepääsu vahel paikneb võlvkäik, mille mõlemas otsas olid kindlalt suletavad tammepuust ukselehed, millest sisemine on tänaseni alles,” rääkis Dubovik. “Kongis on näha ka keskaegsed metallist rõngad vangide kinnitamiseks ja nišis asuv kuivkäimla.”
Duboviku sõnul on Bremeni torni restaureerimine osa suuremast kavast avada linnamüür ja selle tornid linnaelanikele ja turistidele ning tutvustada nende ajalugu. Linnaplaneerimise amet soovib Bremeni torni linnarahvale avamisega tähistada Eesti Vabariigi 100. aastapäeva. Linnaplaneerimise amet investeeris Bremeni torni kokku veidi üle 114 000 euro, torni restaureeris osaühing Aruna-Ehitus.
Bremeni torn on keskaegse linnamüüri kaitsetorn, mis rajati 15. sajandi algul ja sai nime lähedal elanud kodaniku järgi. 21,6 m kõrguse neljakordse torni kaht alumist korrust kasutati linna vangitornina kuni 17. sajandini. 18. sajandist hoiti seal püssirohtu. Kaks ülemist korrust olid kaitsekorrused, kuhu pääses linnamüürilt. Alumisel kaitsekorrusel olid dansker, kolm suurtüki laskeava ja kamin. Torni viimasel korrusel oli tüüpiline lahtine platvorm, millel oli vettpidav munakivikattega põrand. Rahuaegadel oli tornil kaitsekatus.
