"Meie ülikoolid räägivad küll teaduse eelistamisest, kuid on sageli massiloengute pidamise kohad, kus koormustunde auditooriumis arvestatakse sageli kooliõpetaja koormusest lähtuvalt," leiab Tallinna Ülikooli õigusajaloo dotsent Peeter Järvelaid.
Järvelaid kirjutab Postimehes, et maailma eri ülikoolidest leiab ta rahuliku tööõhkkonna ja heatahtlikud kolleegid, kuid Eestis kurdavad ka edukamad teadlased, et on kas läbipõlemise äärel või juba vajavad abi.
“Vaimne töö teadlasena sünnib parimas akadeemilises keskkonnas, milleks on vaja head rahulikku miljööd ja partnereid nii teadusliku kui ka inimliku dialoogi tarvis,” on Järvelaid veendunud ja mures, et kui lähiaastatel Euroopa Liidust tuleva raha hulk teadusesse tõesti väheneb, võib paljudel kodutanumal tegutsema harjunud teadlastel tekkida vajadus nn uute väljakutsete järele.
Järvelaid toob välja, et Soome teadlased on rahvusvaheliselt üha kõrgemale positsioonile tõusnud. “Soomlased pole viimase kahe aastakümne jooksul hakanud oma ülikoolides “puhastusi” korraldama, vaid on järjekindlalt tegelenud hoopis õppejõudude ja teadurite arvu tõstmisega, otsides pidevalt ja kannatlikult andekaid noori, kellele anda rahvusvaheline kogemus.”
“Soomes ei toimu professorite pidevat avatud võistlust, kes suudab enam doktorandiraha saada, vaid lähtutakse vajadusest arendada Soome teadust tervikuna,” lisas ta.
