Keskkonnaministeerium teeb homme valitsusele ettepaneku lõpetada ehitusmaavarade kasutamise arengukava elluviimine, sest arengukava eesmärkide saavutamine on tagatud strateegiadokumendi "Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050" kaudu.
Arengukava üldeesmärk oli ehitusmaavaradega varustatuse tagamine arvestades kolme strateegilise eesmärgiga, milleks on tagada riigi infrastruktuuri ehitusobjektide ning tarbijate varustamine ehitusmaavaradega; suurendada ehitusmaavarade kaevandamise ja kasutamise efektiivsust ning võimalike alternatiivsete ehitusmaterjalide kasutamist ning vähendada ehitusmaavarade kaevandamisest ja kasutamisest tingitud keskkonnamõju, teatas valitsuse pressiesindaja BNS-ile.
Arengukava elluviimise üheks olulisemaks tulemuseks on varustuskindluse mudeli väljatöötamine ja selle sidumine maardlate nimistu andmetega. Selle tulemusel on võrreldes 2008. aastaga paranenud ehitusmaavarade varustuskindlus. Suureks edasiminekuks oli ka kohalike omavalitsuste nõusolekute kasv kaevandamisloa andmisel: kui arengukava koostamise ajal 2009. aastal andsid kohalikud omavalitsused nõusoleku kaevandamisloa andmiseks ligi 30 protsendil juhtudest, siis 2016. aastal oli see näitaja 93 protsenti.
Suurenenud on alternatiivsete ehitusmaterjalide taaskasutuse osakaal võrreldes 2008. aasta baastasemega põlevkivi aheraine (7,6 protsenti) ja ehitiste lammutusjäätmete (51 protsenti) puhul.
Samuti on oluliseks tulemuseks järelevalve paranemine kaevandamistegevuse üle: kuigi keskkonnakaitseinspektsioon kontrollis aastatel 2012-2016 võrreldes 2008. aasta baastasemega keskmiselt ligi kaks korda rohkem mäeeraldisi, siis õigusrikkumiste protsent kontrollimiste arvu suhtes on võrreldes 2008. aasta baastasemega langenud kaheksale protsendile. Samuti korraldab Maa-amet iga-aastaselt ehitusmaavarade karjääride aerokontrolli, mille tulemused on sisendiks kontrollkäikude planeerimisel ja keskkonnatasu deklaratsioonide kontrollimisel. Lisaks töötati keskkonnatasude mõjuanalüüsi ja täiendavate keskkonnaministeeriumi tehtud hinnangute abil välja tasumäärad perioodiks 2016-2025.
Oluliseks tulemuseks on ka riigimaal asuvate kaevandamisega rikutud ja mahajäetud ehitusmaavarade karjääride kaardistamine. Vooreküla, Linte ja Sõmerpalu aleviku karjääridele on koostatud korrastamisprojektid, mis viiakse ellu 2017.-2019. aastal.
Arengukava elluviimise oluliseks saavutuseks on ka see, et olemasolevate mäeeraldiste korrastamistööde tähtaegadest peetakse rohkem kinni. Keskkonnaamet on koostanud kaevandamislubade põhjal ülevaate mäeeraldiste korrastatuse seisust ning edastanud kaevandamislubade omanikele, kes ei ole korrastamistegevusega alustanud, meeldetuletused ja ettekirjutused. Meeldetuletuste ja ettekirjutuste tulemusena on suurenenud hüppeliselt korrastamistingimuste küsimine ja korrastamisprojektide esitamine.
Aastatel 2012-2016 eraldati ehitusmaavarade kasutamise riikliku arengukava rakendusplaani elluviimiseks 607,1 tuhat eurot – 409,8 tuhat eurot SA Keskkonnainvesteeringute Keskus vahenditest, 152,3 tuhat eurot riigieelarvest, seal hulgas 146 000 eurot maanteeameti eelarvest ja 6,3 tuhat eurot keskkonnaministeeriumi eelarvest ning 45 000 eurot Tarkade Otsuste Fondist.
