"Toksiline tublidus on nagu filmis "Siin me oleme" - tugev saare naine toidab ära mehe ja kuus last. Naine saab kõigega hakkama, ei palu abi," ütles Eesti Seksuaaltervise Liidu projektijuht ja koolitaja Kristina Birk ja selgitas, et ühiskonnas ei märgata tihti õiguste rikkumist, kuna siinsed naised võtavad enda kanda mitmeid raskeid rolle ja kannatavad ka kõige raskema vaikselt ära.
“Kui me räägime naiste õigustest, siis me räägimegi inimõigustest,” tõdes Birk inimõiguste nädalal Tallinna Ülikooli loengus. “Me ei pea panema pealkirja irooniliselt, et “ka naine on inimene”. Inimõigused käivad ka naiste kohta.”
Birk nentis, et ebavõrdsus ja naiste õiguste allasurumine ei ole siiski ühiskonnast kadunud – kõik võivad küll paberil võrdsed olla, kuid paraku see ei ole reaalsus.
Feministe ja naiste õiguste eest võitlejaid kujutatakse tihti ette sõjakalt, kuid Birgi sõnul ei jää tihti peale võitluse midagi muud üle. “Palju räägitakse sellest, et võib-olla ei ole vastandumine parim tee ja võiksime õigusteni jõuda ka läbi koostöö ja selgituse,” rääkis ta. “Ajalugu on näidanud, et ilma nõudmata õigusi ei saa.”
Samas ei tohi Birgi sõnul ka peale õiguste kättevõitlemist puhkama jääda. “Keegi ei jaksa ja ei taha olla koguaeg võitlevas seisundis. Samas ka juba kättevõidetud õigused võivad kaduda,” märkis ta tuues näiteks USA pereplaneerimiskeskused, mille rahastusvõimalused võimu vahetusega olematuks jäid.
Eesti ühiskonnas räägitakse küll naiste õigustest üha enam, kuid Birki hinnangul oleme me paljudest riikidest siiski maha jäänud. Ühiskonnas ei pruugita tihti isegi märgata, et kellegi õiguseid rikutakse, kuna siinsed naised võtavad enda kanda mitmeid raskeid rolle ja kultuuritraditsioonid ei luba neil ka öelda, et neil on raske. “Eesti naine on toksiliselt tubli,” tõdes Birk. “Toksiline tublidus on see, et nagu filmis “Siin me oleme” – tugev saare naine toidab ära mehe ja kuus last. Naine saab kõigega hakkama, ei palu abi.”