"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Eesti elanike ostujõud on üks euroliidu väiksemaid (2)
14. detsember 2017
Scanpix

Eesti oli 2016. aastal Euroopa Liidus (EL) elanike ostujõudu arvestava tegeliku individuaalse tarbimise (AIC) tasemelt tagant poolt kuues riik, selgub Eurostati andmetest. Kui euroliidu keskmine on 100%, siis Eesti ostujõud on sellest 72%.

Kui Euroopa Liidu 28 liikmesriigi keskmiseks eratarbimise tasemeks arvestada 100 protsenti, siis Eesti elanike tarbimine jäi selles võrdluses 72 protsendi tasemele, võrreldes 2015. aasta 71- ja 2014 aasta 69 protsendiga, vahendas BNS.

Eestist tahapoole jäid 67 protsendiga Läti, 63 protsendiga Ungari, 61 protsendiga Rumeenia, 59 protsendiga Horvaatia ja 53 protsendiga Bulgaaria. Leedu oli Euroopa Liidus 85 protsendiga AIC tasemelt 15. riik.

Üle keskmise oli AIC tase kümnes Euroopa Liidu riigis. Kõige rohkem ületasid keskmist 32 protsendiga Luksemburg, 22 protsendiga Saksamaa ja 19 protsendiga Austria.

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) ühe elaniku kohta on Eurostati andmetel 75 protsenti Euroopa Liidu keskmisest. Eestist tahapoole jäävad 6 riiki.

Läti SKP ühe elaniku kohta on 65 protsenti Euroopa Liidu keskmisest, samas kui Leedus on see 75 protsenti Euroopa Liidu keskmisest.

Euroopa Liidu keskmist SKP-d elaniku kohta ületab 11 riiki ja neist kõige enam ületab seda 158 protsendiga Luksemburg, millele järgnevad 83 protsendiga Iirimaa ja 28 protsendiga Holland ja Austria

Kõige madalam SKP elaniku kohta on Bulgaarias, kus on see on 49 protsenti Euroopa Liidu keskmisest. Bulgaariale eelnevad 58 protsendiga Rumeenia ja 60 protsendiga Horvaatia.

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Une Mati
14. mai 2018 17:05
Suurim petukaup on Leedu statistika. Kuidas saab olla nii, et riigis, kus on Eestiga võrreldes palgad 2/3 ning eluasemekulud pea samal tasemel, hinnatase ainult ca 10-20% madalam, olla ostujõud oluliselt kõrgem kui Eestis? Ma mäletan, et üks Leedu peaministrikandidaat kunagi ütles, et Eestist möödaminek tuleb saavutada iga hinnaga. Kas siis ka statistika kummalise esitamisega?
Mati
26. apr. 2018 20:18
Miks lasete endale jama pähe ajada? Eestlaste ostujõud on oluliselt suurem kui lätlastel ja leedukatel. Vaadake statistikat. Lihtsalt kellelegi (eriti leedukatele) on tähtis näha, et Eestil ei lähe hästi. Paraku näitavad kõik suhtarvud, et Leedu jääb EEstist väga kaugele maha nii investeeringute, rikkuse kui ka ostujõu poolest. Samas on neil õnnestusud statistikaameteid kuidagi petta. Aga loogika ütleb, et kui teenid 30% vähem ja kulutase on ca 10% väiksem, siis EI OLE VÕIMALIK et ostujõud on Leedus 10%punkti kõrgem kui Eestis.