Uuest aastast hakkas kehtima uus töövaidluse lahendamise seadus, millega muutub töövaidluste lahendamine töövaidluskomisjonis paindlikumaks."Nüüd on võimalik osapooli ka lepitada," märkis Eesti ametiühingute keskliidu esimees Peep Peterson. "See aitaks võib-olla saavutada sellist meeldivat töökeskkonda, mida tavalise töövaidluskomisjoni otsusega ei oleks olnud võimalik saada."

Seadusega võimaldatakse senise suulise istungi kõrval ka kirjalikku töövaidluste menetlust ja kompromissi kinnitamist. Lisaks antakse töövaidluse osapooltele võimalus läbida töövaidluskomisjoni juhataja vahendusel lepitusmenetlus ning pöörduda töövaidluskomisjoni ka kollektiivlepingu täitmisest tuleneva töövaidlusega.

Leppimist soosiv

Paindlik ning osapoolte leppimist ja kompromissi soosiv töövaidluste lahendamine aitab töötajatel ja tööandjatel jõuda kergemini mõlemat poolt rahuldava tulemuseni.

Eesti ametiühingute keskliit on esimehe Peep Petersoni sõnul uue seaduse suhtes optimistlik. “Oleme põnevil ja ootame, kuidas uuendused toimima hakkavad. Seal on mitu huvitavat muudatust,” rääkis Peterson. “Üks asi on see, et on võimalik osapooli ka lepitada. See aitaks võib-olla saavutada sellist meeldivat töökeskkonda, mida tavalise töövaidluskomisjoni otsusega ei oleks olnud võimalik saada. “

Teine uus ja huvitav asi on Petersoni sõnul see, et töövaidluskomisjoni juht saab langetada kirjalikus menetluses otsuseid. “Siin on muidugi omad ohud ja kindlasti tasub kasutada juristi abi,” märkis Peterson.

Seaduse jõustumisega kadus 2009. aastast kehtiv rahalise nõude piirmäär 10 000 eurot ning töövaidluskomisjoni poole saab pöörduda ka rahaliselt suurema nõudega.

“Varem oli nii, et kui nõue läks paar eurot piirist ülespoole, siis töövaidluskomisjon ütles, et me ei saa midagi teha,” lisas Peterson. “See uuendus muudab samuti töövaidluskomisjoni poole pöördumise inimestele lihtsamaks.”

Reeglid selgemaks

Uus töövaidluse lahendamise seadus peaks Tööinspektsiooni õigustalituse juhataja Elina Soometsa sõnul andma laiemad menetlusõigused ja tooma suuremat selgust kõigile töövaidluse pooltele. “Näiteks on uues seaduses seni tõlgendamist võimaldanud sätted ühemõtteliselt kirja pandud,” rääkis ta. “Nüüd on öeldud, et kollektiivlepingu täitmisest tulenevad nõuded lahendatakse töövaidluskomisjonis. See on oluline, sest võimaldab töötajatel töötüli puhul ka kollektiivselt töövaidluskomisjoni poole pöörduda.”

Samuti on Soometsa sünul töötajatel ja tööandjatel edaspidi suurem võimalus otsustada, millise piirkonna töövaidluskomisjonile töövaidlusavaldus esitatakse.

“Selge erandina nähakse uues seaduses ka seda, et töövaidluskomisjon ei lahenda tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse, kehavigastuse või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise vaidlusi,” rõhutas Soomets.

Karmimad kvalifikatsiooninõuded

Töötajatel ja tööandjatel on edaspidi suurem võimalus otsustada, millise piirkonna töövaidluskomisjonile töövaidlusavaldus esitatakse. Töötaja saab töövaidluse lahendamise kohta valida näiteks oma elukoha, töötamise koha või tööandja elu- või asukoha järgi. Selge erandina nähakse uues seaduses, et töövaidluskomisjon ei lahenda tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse, kehavigastuse või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise vaidlusi.

Töövaidluskomisjonid kuuluvad ka edaspidi tööinspektsiooni juurde.
Lisaks sellele, et töövaidluskomisjoni juhatajale hakkavad kehtima karmimad kvalifikatsiooninõuded, hakatakse tulevikus kord kolme aasta jooksul hindama nende ametikohale sobivust. Nõuded kehtestati ka kaasistujale, kelle osalus komisjoni töös on tulevikus mõnevõrra väiksem, sest juhatajate ainupädevus laieneb. 

Aasta alguses asuvad ametisse ka uued töövaidluskomisjoni juhatajad. Uue töövaidluse lahendamise seaduse menetlusnormide rakendamisele üleminek võib esialgu kaasa tuua tavapärasest veidi pikemaid menetlusaegu.