"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Järjekordse pangaskandaali raha jõudis ka Eestisse (0)
23. jaanuar 2018
Scanpix

Rahvusvaheline raport viitab, et aastatel 2012–2014 toimunud rahapesu tagajärjel kolmest Moldova pangast välja kanditud ligi miljardist USA dollarist jõudis veidi üle 50 miljoni Eesti pankadesse.

Kogu skandaali keskmes on üks Moldova rikkamaid inimesi, vaid 30-aastane Ilan Shor, kelle lähikondsed sisenesid 2012.–2014. aastal kolme kohaliku panga – Banca de Economii, Unibank and Banca Socială – omanike ringi, vahendas BNS Postimeest.

Neil aastatel hakkasid kolm panka väljastama kohalikus mõistes ülisuuri laene eri firmadele, sealhulgas tundmatu taustaga offshore-firmadele. Need laenud maksti ka kenasti pankadele tagasi. Kuid see oli vaid suitsukate, sest raha laenati kohe uuesti välja.

Kuna korra juba laenu tagasi maksnud firmad muutusid justkui usaldusväärsemaks, võimaldas see pankadel anda firmadele veel suuremaid laene. Rahvusvaheliste organisatsioonide hinnangul oli laenumaht võrrelduna omakapitaliga neil pankadel täiesti paigast ja ilmselgelt ohtlik. Ühel hetkel aga ligi miljardi USA dollarini ulatunud laene aga tagasi ei makstud. Raha kadus Moldova pangaarvetelt teadmata suunas välismaale, kirjutab Postimees.

Suurem osa rahast ehk umbes 750 miljonit dollarit võeti välja nädal enne sealse parlamendi valimisi, 24.–26. novembril 2014. Kuna pangad oli tühjaks tehtud, siis andsid nad 26. novembril teada, et on pankrotis. Tegu oli Moldova mõistes väga oluliste pankadega, kus hoidis sääste suur osa rahvast.

Siinkohal on oluline meenutada, et samasse ajajärku jäi ka Laundromati-nimeline rahapesuskeem, kust käis läbi ligikaudu 20 miljardit USA dollarit. Eestisse tuli Laundromati skeemi kaudu ligi 1,6 miljardit dollarit.

Moldova keskpank hakkas loomulikult asja uurima. Selleks palgati välismaine sisejuurdlustele spetsialiseerunud firma Kroll, kes tegi juhtunust põhjaliku raporti. Selle käigus suhtlesid nad ka Eesti finantsinspektsiooniga. Raportist selgub, et miljardist dollarist, mis Moldovast välja kanditi, jõudis 51,4 miljonit dollarit Eesti pankadesse. Sarnaselt Laundromati skeemiga pole Eesti summad võrreldavad Läti 300 miljoni dollariga, ent raportis ühe keskse tegelasena väärib Eesti märkimist mitmel kohal.

Finantsinspektsioon oma tööpõhimõtetest tulenevalt selle juhtumi kohta midagi öelda ei saa. Keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo juhi Madis Reimandi sõnul kasutati ka selles skeemis Eesti panku raha transiidiks, mis tähendab, et üsna kohe pärast summade Eestisse jõudmist kanti need siit edasi. Kui asi ilmsiks tuli, oli raha juba ammu läinud.

«Skeemi osas on Eesti teinud ulatuslikku ja põhjalikku koostööd Moldovaga, kus antud juhtumi osas on erinevas menetlusstaadiumis mitmeid kriminaalasju,» sõnas Reimand Postimehele.

Kõige avameelsem on juhtumi suhtes Versobanki kommunikatsioonijuht Margus Maidla, kelle sõnul on kaasus Eesti pankade riskijuhtidele üldiselt hästi teada. «Põhjusel, et see ei jätnud puutumata absoluutselt mitte ühtegi Eestis tegutsevat kommertspanka, on võimalik, et sellest on tingitud ka finantsinspektsiooni kidakeelsus. Kui raportit lugeda, siis neid maid, mille kaudu raha pesti, oli tervelt 11 ja Eesti koondsumma oli pigem seal tagapool otsas või keskel, mitte üleval tipus,» sõnas Maidla.

Eesti suuremad kommertspangad, SEB ja Swedbank lükkasid oma seotuse skeemiga tagasi. Nii Moldova kui Aserbaidžaani Laundromati skeemides kesksel kohal olnud Danske panga kommunikatsioonijuhi Kenni Lethi sõnul viib pank 2007.–2015. aasta osas läbi põhjaliku klientide ja tehingute uurimise Eesti filiaalis. «Niikaua kuni uurimine jätkub, ei ole meil täiendavaid kommentaare,» sõnas Leth.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.