"Kortermajade elanikud ei anna endale sageli aru, et hoone väljapääsuteedele ei tohi kuhjata igasugust kila-kola, mis võib süttida või evakuatsiooni takistada, samuti ei tohi sulgeda läbikäike vaheustega, mille avamiseks on vaja eraldi võtit," selgitab Päästeameti ohutusjärelvalve osakonna ekspert Tagne Tähe.

Päästeamet korraldas 15.–19. jaanuarini üle Eesti reidi, mille käigus kontrolliti tuleohutuse ja evakuatsioonikorra nõuetest kinnipidamist kortermajade üldkasutatavates osades.

Tagne Tähe sõnul valisid kontrollitavad majad välja piirkondade päästeinspektorid, ühtset kriteeriumi selleks ei olnud, aga eks kohalike oludega kursis olevad inspektorid teadisd juba ka n-ö tunde järgi, kus võib korralagedusi esineda.

Tähe tõdes, et kõige sagedamini kohtasid reidi teostavad päästeametnikud trepikodadesse kuhjatud vana mööblit, lapsevankreid, jalgrattaid, ehitusmaterjalide ülejääke ja muud, mis ohu korral võib inimeste kiiret majast väljumist takistada või siis põlengu korral kiiresti tuld võtta. Just suuremate magalarajoonide probleemina tõi Tagne Tähe välja majaelanike omal algatusel hoone läbipääsudesse sageli juba teab millal rajatud uksed, mille avamiseks on tarvis võtit.

“Sellised uksed on rajatud enamjaolt väljast sissepoole tungijate takistamiseks, aga võivad saada saatuslikuks hoopis majaelanikele, kes ohu korral nendest läbi ohutusse kohta ei pääse,” kirjeldas Tähe. “Sage ohutusnõuete rikkumine oli seotud ka trepikodadesse ladustatud põleva materjaliga või muude asjadega, mis takistavad liikumist.”

Tähe kinnitab, et sellised uksed või ka võred on üldjuhul täiesti seadustamata ja omaalgatuslikud ning need tuleb majadest kõrvaldada. Kontrollidud majades tehti nende rikkumiste kohta ka ettekirjutus ning maja haldajat kohustati puudused teatud aja vältel kõrvaldama.

“Tihti tehtigi seda juba kohe, nii et kuni inspektorid ülemistel korrustel käisid, olid alumised elanikud juba käigutee üleliigsetest asjadest puhtaks teinud,” iseloomustas Tagne Tähe. “Seekordse reidi käigus Päästeamet kedagi veel trahvima ei hakanud. Kui aga puudused etteantud tähtajaks kõrvaldatud pole, võib juba ka trahv kaasneda.”

Evakuatsiooniteede läbitavuse tagamine on tema sõnul üleüldine probleem kõikjal Eestis, Tallinn selles osas millegi eriti hulluga silma ei paista.
Kontrollitud 385 kortermajast oli puudusi 72 protsendil, kokku tuvastati erinevaid puudusi 579, peaaegu pooltes (48%) majades olid puudused seotud evakuatsiooniteedega ehk siis trepikodades ladustati erinevaid esemeid. Päästeamet alustas kontrollimise järel 95 haldusmenetlust.