"Süda läheb kohe soojaks, kui mõne vana maja juures pole midagi ära rikutud," rääkis linna restaureerimistoetusega oma kodumaja vuntsinud Sten Sild. "Tehke parem kallimalt, vana võimalikult palju säilitades."
Vana maja renoveerimine on nagu paksu raamatu lugemine. Väike-Patarei 10 elanik Kaido Areda, kelle kodumajale on linn eraldanud kuus restaureerimistoetust, avastas hoone ajaloost ühe klassikalise poeedi ja mitme Eesti kõrge riigitegelase jäljed.
Kapi tänaval aga taastas restaureerimistoetuse abil maja Sten Sild, kes on selle hoonega seotud juba kolmandat põlve.
Kui varasematel aastatel on linn toetanud miljööväärtuslike või muinsuskaitse aluste majade omanikke restaureerimisel kokku 77 000 euroga aastas, siis tänavu on see summa kasvanud 200 000 euroni. Restaureerimistoetuste abiga on vahetatud katuseid, remonditud välisuksi ja fassaade, muudest töödest rääkimata.
Linna toetused on vanade majade omanikele hindamatuks abiks, sest vana kordategemine on uue ehitamisest sageli kallim. “Linna antud toetus oli tõukeks, et üldse saime maja fassaadide restaureerimise ette võtta,” rääkis Kapi 4 korteriühistut juhtiv Sten Sild. “Tehke parem kallimalt, aga vana võimalikult palju säilitades.”
Uued aknad kui müüdid
“Minu vanaisa kolis sellesse majja pärast sõda, ema aga sündis juba sisuliselt siin – 1948. aastal,” rääkis Sild enda emotsionaalsest seotusest Kapi tänava puust kortermajaga. Nii sai perekonnas kolmandat põlve selle elamuga seotud mehele oma kodumaja korda tegemine auasjaks. Kokku kulus fassaadide renoveerimiseks 30 000 eurot, millest kolmandikuga toetas linn ja ülejäänu saadi pangalaenust.
Rahvas tunneb seda Tallinna kanti, kus Kapi tänav asub, Kassisabana. Sild vaatab vahel jalutades kahetsusega, kuidas liiga hoogsa remondiga ohverdatakse kiirele tulemusele majade veel täiesti kobedaid ja taastamiskõlbulikke välisvoodreid, uksi-aknaid, põrandaid-katuseid jne. “Süda läheb kohe soojaks, kui mõne vana maja juures pole midagi ära rikutud,” rääkis Sild. “Iga uus element, millega on vana välja vahetatud, tegelikult kahandab hoone väärtust. Mõned ühistud näiteks arvavad, et paneme kohe majale uue laudise, kuigi vana annaks väga hästi korda teha, aga renoveerimine on muidugi pigem kallim kui uus.”
Euroremont sõjast hullem
“Säästev maja korrastamine võib olla ka odavam, aga see oleneb, kui peenelt ajalukku süvenetakse,” vaidles säästva renoveerimise infokeskuse (SRIK) juhataja Tarmo Elvisto pisut vastu. “Kallimaks kujuneb aga alati ehituslikult läbimõeldud laienemine, näiteks keldrisse või pööningule. Sellesse ei raatsita sageli investeerida. Sama oluline kui rahalised toetused, on inimeste hulgas tehtav selgitustöö. Müüte on ikka üksjagu käibel. Võtame või taastamiskõlbulike akende väljavahetamise – uued tagavat ju mõnede reklaamide järgi 30% sooja kokkuhoiu. Aknad tähendavad samas aga mitte ainult sooja kokkuhoidu, vaid ka õhuvahetust.” Seega hoiad küll kokku energialt, aga pead investeerima täiendavasse ventilatsiooni jne.
Mõistagi on eri ajastud tegutsenud Kassisaba kallal nagu aplad puukoid. Oma osa on hauganud tulekahjud, peremehetus, 1944. a märtsipommitamine. Sõjaeelses vabariigis mõlgutasid arhitektid üldse mõtet osa Kassisabast maha kanda ja rajada asemele eesrindlikud kivimajad, nagu need püstitati Pärnu maanteele. Kuid enne tuli sõda, ja seega võib sõda paradoksaalselt olla ka puitarhitektuuri päästja.
Omalaadne laastav sõda tabas Kassisaba aga nn euroremondi-vaimustuse alates. “Tavaliselt peideti euroremondi klantspildi taha vana asi ära,” tõdes Elvisto. kuid nüüd otsivad mõnedki ühistud või omanikud uuesti tikutulega taga asendusi kunagi kergekäeliselt prügimäele läkitatud vanadele detailidele. Üks osa SRIK-i tööst seisnebki selles, et vanu ning veel kobedaid detaile ehitusplatsidelt ja prügimägedelt ära päästa ja taas kasutusse saata. “Kapi tänav moodustab ilusa ansambli ja ikka tuleb mõnele meelde tuletada, et ta kokkuhoiust või lohakusest mõne hoone viimistlust ära ei rikuks,” lausus Sild.
Toetuste saajate hulgas leidub ka suuremaid haruldusi. Üks sellistest on korterelamu Väike-Patarei 10, mis on tõenäoliselt 1905. a ehitatud kasarm ohvitseridele. Tegu on Tondi kasarmute stiilis püstitatud telliskiviehitusega, mille sarnaseid leidub Tallinnas, kui Tondi linnak kõrvale jätta, vaid üksikuid. “Sel ajal ei olnud kinnisvara hinnad väga kõrged,” põhjendas Väike-Patarei 10 elanik Kaido Areda, miks ta otsustas aastaid tagasi nii pretensioonikasse ajaloolisesse hoonesse kodu soetada. Sest juba toona võis ju arvata, et sellise majaga tegelemine ei jäta muudeks hobideks kuigi palju aega ega raha. Tegemist on muinsuskaitse aluse hoonega, millele on koostatud ka muinsuskaitse eritingimused, millest tuleks renoveerimisel juhinduda.
Kuulsuste kodu
Tsaariimpeerium jättis Kalamajja maha suurejoonelise eluhoone, mille lagede kõrgus on 3,8 m, välisukse kõrgus 3 m ja akende suuruseks 2,2×1,2 m. Selles majas on elanud hulk värvikaid isikuid: lühikest aega tsaariaja lõpus tuntud vene poeet Aleksandr Blok, sõjaeelse vabariigi kõrgemad ohvitserid, sõjaminister Nikolai Reek ja haridusminister Aleksander Jaakson. “Tänavapoolsel tellisfrontoonil kasvasid juba puud,” mainis Areda. Linnalt on selle tellismaja ajastutruuks säilitamiseks toetust saadud kuus korda, viimati ligi 1400 eurot uhke välisukse renoveerimiseks. Kogu töö maksis ligi 2700 eurot. “Jupikaupa oleme selle maja kallal toimetanud – elanikud on õnneks aru saanud, et kõikide ühisvara väärtus tõuseb, kui maja korda teeme. Õnneks ei nõua klassikalise tellishoone fassaad väga suurt hoolt,” nentis Areda.
Hoonesse on jälgi jätnud kõik ajastud: veel tsaariaegsel uksel võib kohata nõukaaegset postkasti ja teadetetahvlil teadet ENSV aegselt nn majavalitsuselt. Mõnel aknal võib näha ka tsaariaegseid aknaraame, mida samuti ootab ees renoveerimine.
ABILINNAPEA NOVIKOV: Kaunite hoonete säilimine on meie kõigi huvi
Spetsiaalne paik internetis muudab toetuse taotlemise lihtsamaks.
“Tänavu annab linn restaureerimistoetusteks ligi kolm korda rohkem raha kui mullu ehk 77 000 asemel 200 000 eurot,” ütles abilinnapea Andrei Novikov.
Toetuse maksimaalne suurus on 20 000 eurot ja toetuse maksimaalne määr 75% toetatava restaureerimistöö maksumusest. Selleks, et teha toetuste taotlemine lihtsamaks, avatakse Tallinna mittetulundustegevuse toetuste infosüsteemis Novikovi sõnul iseteeninduskeskkond. Taotluste vastuvõtmine algab kohe, kui volikogu on muudatused kinnitanud. Novikovi sõnul on toetuse eesmärk, et Tallinnas säiliks võimalikult palju eri ajastute miljööst, ja et väärtuslik arhitektuur ei häviks. Samuti, et renoveeritaks säästlikult ning hoone ajalugu järgides.
“Näiteks kultuurimälestise kordategemine on tavalise majaga võrreldes palju kallim ja siin tuleb linn omanikele appi, sest lõpuks on ju kaunite hoonete säilimine meie kõigi huvides,” lisas Novikov. “Restaureerimistoetus aitab tasakaalustada piiranguid, mille muinsuskaitseseadus ja miljööväärtuslikul alal asumine on eraomandile seadnud.” Restaureerimistoetus on üks olulisemaid linna toetusi projektide “Fassaadid korda”, “Hoovid korda” ja “Roheline õu” kõrval.
