"Kuni mul kaldteed polnud, sain trepist üles suure vaevaga, mõnikord ka kukkusin," selgitas liikumisraskustega Kalju Jõesaar, kellele linn kodumaja mugavamaks muutis.

Linn ja sotsiaalministeerium korraldasid eluruumide kohandamise pilootprojekti, mis aitas erivajadustega inimeste kodud neile sobivamaks muuta. Eelmisel aastal kohandati kokku 45 pealinna elaniku kortereid, majade sisse- ja väljapääse ja käiguteid. Enamik inimesi vajas köögi või WC ja vannitoa sobivamaks muutmist.

“Kohandati kakskümmend kaks vannituba ja kaks kööki,” ütles abilinnapea Tõnis Mölder. “Paigaldati kaldteid, laetõstukeid ja platvormtõstukeid, muudeti sissepääse ja vahetati välja välisuksi. On tore, et saime muuta erivajadustega inimeste elu paremaks. Kodu kohandamine aitab neil iseseisvalt toime tulla.”

“Tihti on puudega inimesel meie kitsastes vannitubades lausa võimatu hakkama saada,” selgitas ekspertiisi ja sotsiaalteenuste osakonna peaspetsialist Valeri Falkenberg. “Ka standardsed vannitoad on kitsad ja selgroovigastusega inimene ei pruugi kõrgesse vanni pääseda.”

Tavaliselt asendatakse suur vann dušialaga, vahel tuleb aga vannituba ja tualett ruumi juurde saamiseks ühendada. Falkenberg selgitas, et mõnikord on oluline muudatus isegi see, kui vannituppa või esikusse paigaldatakse käsipuud. “Käsipuud teevad elu kergemaks eriti vanematel inimestel,” märkis ta. “Ka näiteks tavalise tualetipoti asendamisest kõrgema potiga on väga palju abi. Minul endal on kahel jalal proteesid ja käin kepiga, seega on selliste inimeste probleemid mulle arusaadavad.”

Ei pea enam kukkuma

Inimestele, kellel on probleeme majast välja saamisega, pakutakse Falkenbergi sõnul trepitõstukit, sest pea 95% juhtudest nõuab kodu kohandamist just liikumispuue.

Jõesaar rääkis, et tema toimetulek ilma kaldteeta sõltus sellest, kui heas korras ta tervis parasjagu oli. “Kui mind vaevas mõni haigus või väsimus, kadus jalgadest jõud täiesti ära,” meenutas mees. “Õues olen ma käinud kogu aeg, aga kaldteeta kukkusin ikka mitmel korral jala katki.”

Jõesaare sõnul on taoline eluruumide kohandamine erivajadustega inimestele väga vajalik. “Sain omale ka uue ratastooli ja pole enam kordagi kukkunud,” lisas ta.

On esinenud olukordi, kus ka ukseava tuleb laiendada, sest ratastooliga lihtsalt ei pääse läbi. Võimalik on panna lükanduksi või eemaldada ukselt piidad – juba niiviisi saab umbes 8 cm ruumi juurde. Falkenbergi sõnul suhtlesid ametnikud esmalt kohanduste vajajatega ja vaatasid nende kodudes ringi, et teha kindlaks, mida oleks vaja muuta. “Tavaliselt on ka inimesed ise läbi mõelnud, kuidas nad tahaksid, et nende elu oleks paremini korraldatud,” rääkis Falkenberg. “Saime pärast projekti lõppemist väga positiivset tagasisidet, inimesed, kellele on muudatused korteris valmis tehtud, on selle üle õnnelikud.”

Esikohal iga inimese vajadused

“Kodu tuleb muuta mugavamaks iga inimese vajadusi silmas pidades,” ütles projektis osalenud Astangu kutserehabilitatsiooni keskuse direktor Kert Valdaru. “Soovime ju, et erivajadustega inimesed oleksid täisväärtuslikud ühiskonnaliikmed ja saaksid õppida, töötada ning teistega kohtuda ja suhelda.”

Suurim summa lõppenud pilootprojekti jaoks tuli Euroopa regionaalarengu fondist. See tähendas 4500 eurot toetust inimese kohta, millele linn pani vajadusel juurde kuni 1600 eurot. Tallinna projekt on aluseks üle-eestilisele põhiprojektile, mis peaks aastaks 2023 kohandama 2000 erivajadusega inimese kodu kõikjal Eestis.

Falkenbergi sõnul oodatakse nüüd põnevusega põhiprojekti.  Ta lisas, et pilootprojektist saadi palju informatsiooni, mis nüüd kindlasti ka põhiprojekti üle võetakse: “Praegu käime oma osakonnast ka teistes omavalitsustes sel teemal inimesi koolitamas ja kogemusi jagamas.”

Peatselt avatavas põhivoorus jääb eluruumide kohandamist vedama Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet, põhiprojekt toetab näiteks sisse- ja väljapääsude, vannitubade ning köökide sobivamaks muutmist. “Kohandamist saavad taotleda Tallinna elanikud, kes vajavad kodustes toimetustes iga päev teiste abi,” ütles abilinnapea Mölder ja lisas, et peagi ilmub Tallinna kodulehel ja ka linnameedias täpsem teave projektis osalemise tingimuste ja taotluste vastuvõtmise kohta.