Eelmisel nädalal jõustus Tallinna Ringkonnakohtu otsus, millega rahuldati ettevõtja Veiko Kulla hagi Ekspress Meedia AS vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes.
Kaasuse aluseks on ajalehes Eesti Ekspress (EE) 2015. aasta sügisel avaldatud persoonilugu Tallinna Sadama altkäemaksuskandaali ühest Allan Kiilist, kus toodi tema vanade koolikaaslaste, sõprade ning äripartnerite ringi ka Veiko Kulla. EE pidas oluliseks esile tõsta, et Kiili endine abikaasa on Aivi, kes on käesoleval ajal Kulla elukaaslane.
Kulla pidas oma andmete kasutamist artiklis lubamatuks, kuivõrd EE avaldas ilma loata tema eraelu puudutavaid fakte ja seostas teda selliselt Kiili kriminaalmenetlusega.
Alama astme kohtud jätsid esialgu Kulla hagi rahuldamata, leides, et Kullat puudutavate andmete avaldamine oli kooskõlas seadusest tuleneva erandiga, mille kohaselt on andmesubjekti nõusolekuta isikuandmeid on lubatud ajakirjanduses avaldada, kui avaldamine toimub ajakirjanduslikul eesmärgil ja eksisteerib ülekaalukas avalik huvi; avaldamine on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega ning avalikustamine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti huve. Kohtud leidsid, et kuna tegemist oli tõese informatsiooniga ning endise kõrge politseiametnikuna on Kulla näol tegemist avaliku isikuga, tuleb tal ka avalikkuse kõrgendatud tähelepanu taluda.
Kulla nende seisukohtadega ei nõustunud ja viis vaidluse Riigikohtusse. Riigikohus rahuldas eelmisel sügiselKulla kassatsioonkaebuse täielikult ning saatis asja koos põhjalike juhistega Ringkonnakohtule tagasi uueks arutamiseks. Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditele tuginedes, rõhutas ka Riigikohus, et väljendusvabaduse ja eraelu puutumatuse kui võrdsete põhiõiguste vahelise tasakaalu leidmiseks tuleb muuhulgas hinnata andmete panust üldist huvi pakkuvasse arutelusse. Samuti osundas Riigikohus juba varasemalt avaldatud seisukohtadele mille kohaselt avaliku huvi ülekaalukus tuleb kindlaks teha konkreetse juhu asjaolude põhjal, võrreldes andmete avaldamise kasuks rääkivaid asjaolusid tagajärgedega, mida isikule põhjustatakse. Isiku andmete avaldamist ei õigusta pelk ajakirjanduse erahuvi ega sensatsioonijanu.
Jõustunud kohtulahendis märkis Ringkonnakohus, et Veiko Kulla isikuandmete avaldamine ei seostu ei vaidlusaluse artikli sisu ega eesmärgiga. Kohtu hinnangul ei edendanud Kulla esiletoomine vaatlusaluses artiklis kuidagi ühiskondlikku debatti, mistõttu tema isikuandmete kasutamine EE poolt ilma nõusolekuta oli õigusvastane.
Advokaadibüroo Luberg ja Päts nõuniku Liis Milleri hinnangul on nii Kulla kui hiljuti jõustunud Eerik-Niiles Krossi otsustel Eesti ajakirjandusmaastikku oluliselt korrastav toime. “Ma ei leia, et nende lahenditega oleks ajakirjandusvabadust piiratud rohkem, kui seadus seda ette näeb. Küll aga näitavad mõlemad kaasused ilmekalt seda, et ka ajakirjandusel tuleb oma tegude ja sõnade eest suuremat vastutust kanda ning mitte samastada ajakirjandusvabadust sensatsioonijanuga,” selgitas Miller.
“Väljendusvabadus või ka ajakirjandusvabadus toimib ühiskonnas hästi üksnes seetõttu, et tegu ei ole absoluutse õigusega, ta on alati mõne teise õigusega piiratud. Kui kollisioon mõne teise põhiõigusega aset leiab, on ajakirjaniku kohustus tõsiselt kaaluda, kumb on tähtsam, kas avalikes huvides materjali avaldamine või isiku eraelu kaitsmine. Paraku mulle tundub, et sellist kaalumist ajakirjanduses toimub vähe. Keskendutakse pigem lugude paremale müümisele. Selliselt talitades võib väljaanne kergesti ületada temale antud väljendusvabaduse piire. Siis tuleb paraku valmis olla kohtuteeks,” leiab Veiko Kullat kohtuvaidluses esindanud vandeadvokaat Madis Päts.
