"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Üks tööõnnetus läheb ühiskonnale maksma üle 16 tuhande euro (0)
06. märts 2018
Scanpix

Tööõnnetused on Eestis jätkuvalt suureks probleemiks - eelmisel aastal juhtus kokku 5184 tööõnnetust ning 1117 töötajat said raske kehavigastuse. "Aasta-aastalt on kasvanud raskete tööõnnetuste arv, eelmisel aastal oli kasv 9 protsenti," tõdes Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu, kelle sõnul on ühiskonna kulu ühele tööõnnetusele 16 166 eurot.

Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu märkis tänasel sotsiaalkomisjoni ja majanduskomisjoni ühisistungil, et võrreldes eelmise aastaga on tööõnnetusi oli eelmisel aastal kokku 5184, mis on 1,7 protsenti rohkem, kui mullu. “Aasta-aastalt on kasvanud raskete tööõnnetuste arv, eelmisel aastal oli kasv 9 protsenti – 1117 töötajat said raske kehavigastuse,” tõdes Maripuu.

Maripuu sõnul näitab kasvutrendis raskete tööõnnetuste arv, et meie ohutuskultuur on pea olematu. “Analüüsist selgub, et aastaga kasvas oluliselt raskete tööõnnetuste osakaal, kus töötaja pidi vigastuse tõttu töölt eemale jääma. See aga toob kaasa otseseid kulusid nii tööandjale, riigile kui ühiskonnale tervikuna. Rääkimata inimesest endast ja tema lähedastest, kes kahju kannavad,” ütles ta.

Üheksa tööõnnetust lõppes eelmisel aastal surmaga. “See on küll kogu taasiseseisvumisaja väikseim number, samas 21. sajandil on ka üks surm liiga palju,” ütles Maripuu. “See on teema, mis vajab kindlasti tähelepanu.”

Kõige rohkem tööõnnetusi juhtus metallitööstuses, riigikaitses ning kaubanduses. Kui arvesse võtta töötajate arvu, siis tuhande töötaja kohta juhtus enim õnnetusi toiduainetööstuses ja meelelahutuses. Kõige sagedamini on tööõnnetuse põhjus kontrolli kaotamine töövahendi üle aga ka tööpostil kukkumine või libastumine.

65 protsenti tööõnnetustest juhtus meestega – suurimaks riskigrupiks on noored mehed vanuses 25-34 aastat. Palju juhtub õnnetusi ka naistega vanuses 55-64.

Kuigi palju õnnetusi juhtub  Maripuu sõnul teadmatusest, siis teisalt on ka kogenud töötajate liigne enesekindlus ohtlik. “Need on töötajad, kes on ühest küljest ettevõtte raudvara, neil on head teadmised ja oskused, aga liigne enesekindlus võib hakata tähelepanu hajutama,” tõdes Maripuu.

Tööõnnetuste tagajärjel jäi eelmisel aastal tegemata üle 1,3 miljoni töötunni ning töövõimetuslehtede arv kasvas 6 protsenti – tööõnnetuste tõttu võeti eelmisel aastal 7464 töövõimetuslehte, mille hüvitamiseks kulus 4,4 miljonit eurot.

Arvutuste kohaselt maksis eelmisel aastal üks tööõnnetus tööandjale 1358 eurot, riigile 1683 eurot ja ühiskonnale 16 166 eurot.

Suurte probleemidena tõi Maripuu välja nii puudulik töökeskkonna riskianalüüsi, töötajate kehva väljaõppe kui ka kutsehaiguste diagnoosimata jätmise, et inimene saaks töökohal jätkata. “Probleemiks on töötervishoiuarstide liiga leebe suhtumine,” tõdes Mariupuu. “Kui arst teab, et tema otsusest võib sõltuda, kas inimene saab töökohal jätkata, siis ei mõelda inimese kaugema tuleviku peale.”

2017. aastal oli Eestis  ligi 699 000 tööturul aktiivset inimest. Tööinspektsioon teostab järelevalvet ettevõtete üle, kus on vähemalt üks töölepinguga töötaja või on töötajatena tegevad juhatuse liikmed. Selliseid ettevõtteid oli eelmisel aastal 54 652. Tegutsevaid ettevõtteid oli enim kaubanduses, ehituses ning kinnisvaras.

 

 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.