"Möödunud aastal ei saanud lastele teha skolioosioperatsiooni, sest raha lõppes. Sel aastal niisugust olukorda tekkida ei tohi," lausub Eesti Haigekassa uus juht Rain Laane, kelle sõnul läheb valitsuse poolt tervishoiule eraldatud lisarahast 5,5 miljonit eurot just laste arstiabi parandamisele. "Aastaid olid ka põlve- ja puusaliigese proteesimise järjekorrad kolm aastat. Nüüd saavad inimesed sedagi abi palju kiiremini," lisab ta.
Härra Laane, te töötasite pikka aega Microsoftis, tegite seal suurepärast karjääri, kuid äkki hakkasite juhtima haigekassat. Miks?
Kõik on väga lihtne. Microsoftis töötasin ma 12 aastat, neist viimased viis juhtisin Baltimaade osakonda. Tavaliselt saab inimene esimeste aastate jooksul teada kõik nõudmised, mida roll talle esitab, elab sisse, seejärel aga harjub, enam pole midagi uut, mitte mingeid ootamatuid väljakutseid. Mul oli võimalusi karjääris edasi liikuda Microsofti korporatsioonis, mulle pakuti tööd Kasahstanis, Ukrainas, Nigeerias, kuid ükski neist pole riik, kuhu oleksin soovinud kolida. Kirjutasin Facebookis oma ajajoonel, et tahaksin tegeleda sama huvitava tööga kui Microsoftis. Ja nüüd ongi minu ees kõige tõsisem väljakutse, millega kunagi kohtunud olen.
Eeldatakse, et haigekassa juht ja – veel enam – tervise- ja tööminister peavad olema meditsiinilise haridusega. Kas olete sellega nõus?
Sada protsenti ei ole. Kõik sõltub inimesest. Alati on ju võimalus koguda enda ümber meditsiinilise haridusega inimesi. Meie juhatuses on finantsist ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna diplomiga inimene. Haigekassa eelarve on 198 miljardit eurot, sellise asutuse juhtimine nõuab eeskätt juhtimiskogemust.
Tervishoius on olnud kaua liiga pikad järjekorrad eriarsti vastuvõtule ja plaanilistele operatsioonidele. Kas olukord muutub?
Olukord on hakanud normaliseeruma. Tänavune aasta on esimene, mil riik eraldas tervishoiule lisavahendeid. Haigekassa saab lisaks 92 miljonit eurot, millest suurem osa läheb niisuguste ülesannete jaoks nagu kiirabi, arstlikud konsiiliumid jne, kuid 34 miljonit eurot läheb just nimelt eriarstide töö parandamiseks. Sotsiaalministeerium, meedikud ja haigekassa sõlmisid kolmepoolse hea tahte lepingu, kus on kirjas, et Eesti tervishoiu vajadused rahuldatakse 2018. aastal 94%. Lisaks sellele otsustati kaks aastat tagasi tõsta meditsiinitöötajate palku. Selleks on tarvis palju raha.
Millised järjekorrad esimesena või kõige kiiremini lühenevad?
Aastaid olid põlve- ja puusaliigese proteesimise järjekorrad kolm aastat. Loodan, et inimesed, kes neid operatsioone vajavad, on meeldivalt üllatunud, et saavad nüüd arstiabi palju kiiremini. Kui rääkida kae eemaldamisest, operatsioonist, mida teevad innukalt eraarstid-okulistid – ka haiglates on tasuliste operatsioonide ajad küllalt lühikesed –, siis me seame endale ülesandeks lühendada plaanilise operatsiooni järjekorda kahelt aastalt poolele aastale. See on üks koht, kuhu lähevad lisavahendid.
Lapsed olid ja jäävad meie üheks prioriteediks. 5,5 miljonit lisavahenditest läheb laste arstiabi parandamisele. Möödunud aastal ei saanud lastele teha skolioosioperatsiooni (skolioos on lülisamba kõverdumine, toim), kuna raha lõppes. Sel aastal niisugust olukorda tekkida ei tohi!
Kui arste napib, siis mil moel saaks veel järjekordi lühendada?
Teine võimalus järjekordade lühendamiseks on e-konsultatsioon. Lihtne näide. Teil valutab selg. Pöördute perearsti poole, kuid ta ei saa teid aidata. Kui ta paneb teid seljavalule spetsialiseerunud ortopeedi juurde järjekorda, tuleb neli kuud oodata ja närvitseda, et mis ikkagi lahti on. Vastus küsimusele e-konsultatsioonis tuleb 4-5 päevaga, konsultant määrab haigusloo järgi kindlaks, kas teile piisab salvist või tuleb ikkagi spetsialisti juurde konsultatsioonile minna. Teisel juhul järjekord teie jaoks muutub. See annab inimestele kindluse, et nende probleemid lahendatakse.
Teiseks tahan rõhutada, et ka perearstid – arstiabi esmane tasand – oskavad hästi diagnoosida, neil on kõrge kvalifikatsioon. Eesti elanikud usuvad väga eriarstidesse, aga ka perearstide medõed aitavad edukalt kroonilisi haigeid. 2017. aastal suutsid perearstid täiendavalt teenindada umbes 10 000 patsienti. Samasuguseid näitajaid ootame ka sel aastal. Selle arvel lühenevad järjekorrad spetsialistide juurde.
Nagu näha, on IT-tehnoloogia teile väga lähedane teema.
Loomulikult! Me kasutame seda kõikvõimalikes valdkondades. Panime haigekassa koduleheküljele infograafiku, kus on kirjas, millistes apteekides olid ravimid möödunud kuul kõige odavamad. See sunnib apteegiomanikke ja proviisoreid mõtlema, kui õigustatud on nende juurdehindlus, inimestele aga näitab, kuhu pöörduda.
Üks haigekassa printsiipidest on meie tegevuse täielik läbipaistvus. Avaldame kogu meile kättesaadava teabe, mis on inimestele vajalik.
Suureks probleemiks jääb hambaravi. Madala sissetulekuga inimestel pole pääsu hambaarsti juurde, tuleb hoopis hambad varna riputada.
Viimase kümne aasta jooksul ei teinud riik selles osas peaaegu mitte midagi. Kompensatsioon hambaraviks oli 19 eurot aastas. Pensionärid ja vähekindlustatud inimesed, kellel oli õigus saada üksnes need õnnetud 19 eurot, pidid tooma ravitšeki haigekassasse ja siis me maksime neile kompensatsiooni. 21. sajandil on see nonsenss! Möödunud aastal oli täiskasvanute hambaravi kompensatsioon 30 eurot, nüüd on see tõstetud 40 euroni koos patsiendi poole materiaalse omavastutusega. See tähendab, et 40 eurot maksab haigekassa ja teine 40 patsient ise. Pensionäride, rasedate naiste, kuni aastase lapsega emade ja mitmesuguste haigustega inimeste jaoks (diabeet, Sjögreni sündroom, nn kuiv suu, mille puhul hambad hakkavad välja langema) on kompensatsioon 85 eurot, patsiendi omavastutus 15 eurot.
Me tahame, et inimesed, kes pole aastaid hambaarsti külastanud, kuna neil polnud selleks raha, saaksid ühe visiidiga, pensionärid kahe visiidiga suu enam-vähem korda. Et nad saaksid ka arstilt konsultatsiooni, kuidas suukoopa eest hoolitseda, kuna see on inimese tervise oluline komponent. Peale selle teavitame inimesi laialdaselt sellest, et magustatud joogid, mis pikkade ridadena meie poeriiuleil seisavad, pole hammastele hoopiski kasulikud. Alkohol on muidugi veel kahjulikum. Väga palju sõltub sellest, kuidas inimene oma tervise eest hoolitseb.
Ja kui oma tervise eest halvasti hoolitsesid, siis karistatakse seda rahaliselt, kuna haiguslehel olles saab palju vähem raha, kui tervena teenib.
Seda probleemi saab vaadelda mitmest vaatepunktist. 2017. aastal maksis haigekassa 3,5 miljonit eurot kõigi haigete kodus oldud ühe päeva eest. Nagu teada, maksame haiguslehte alates üheksandast päevast. Esimese kolme haiguspäeva eest maksab haige ise, neljandast kuni kaheksandani (kaasa arvatud) tööandja. Sealjuures on tööandjal õigus maksta haiguslehe eest alates esimesest päevast ja paljud tööandjad kasutavad seda õigust. Ma arvan, et makstes esimesed kolm haiguspäeva oma taskust, hakkavad inimesed selgemalt mõistma, kui oluline on tervise eest hoolitseda. Kompensatsioon ei saagi olla sajaprotsendiline. Välja arvatud erandjuhtudel. Sealhulgas haige lapse eest hoolitsemisel.
Kas haigekassa saab tegeleda mitte ainult raviga, vaid inimeste seas ka tervislikumaid eluviise juurutada?
Selle kuulub tõesti samuti meie kompetentsi. Meil on eraldi kulurida Tervislik eluviis haiguste ennetamiseks, eraldised selle tarvis suurenesid 2018. aastal võrreldes 2017. aastaga 30%, kuid seda on ikkagi vähe. Lähimatel aastatel planeerime selle valdkonna kulu olulist suurendamist, kuna juhul, kui inimene hoolitseb oma tervise eest, kulub vähem haigekassa vahendeid tema ravimiseks.
Millisena näete tervishoiu ja haigekassa tulevikku?
Solidaarne süsteem jääb jõusse, kuid me kasutame sellega seoses praegu kahte mõistet – ravijuhtude arv ja keskmine ravi maksumus. Nüüdseks oleme mõistnud, et need kriteeriumid on liiga omaette. Inimesi ei huvita ravi keskmine maksumus, nad tahavad terveks saada. Vaatame sedasama seljavalu. Patsient läheb perearsti juurde, siis saab e-konsultatsiooni, seejärel suunatakse ta vajaduse korral eriarsti juurde, võib-olla on vaja kirurgilist ravi, seejärel operatsioonijärgset ja taastavat ravi – seda kõike tuleb vaadelda kompleksselt ja määratleda kogumaksumus. Niiviisi pöördume näoga inimese poole.
Operatsioonide ooteajad lühenevad kuni kümne kuu võrra
• Jaanuaris kinnitas haigekassa nõukogu 2018. a eelarve, mis on 150 miljoni euro võrra suurem kui eelmisel aastal.
• Valitsus eraldas tänavu haigekassale 34 miljonit eurot, et vähendada eriarstiabi, sh kirurgide ja silmaarstide järjekordi. Operatsioonide järjekorrad väheneva kuni kümne kuu võrra, silmakae operatsioonide järjekorrad võivad suisa kaduda. Põlve-, puusa-, õlavarre- jm proteeside paigaldamiseks peab järjekorras ootama võib-olla mõne kuu. Kiiremate operatsioonide ooteajaks jääb maksimaalselt kaks kuud.
• Laste ravimine saab juurde 5,5 miljonit eurot.
• Sellest aastast rakendub täiendav ravimihüvitise süsteem, millest on kasu 125 000 inimesele. Selleks on ette nähtud 3,4 miljonit eurot. Nii et kui seni maksti ravimihüvitist alates 300-eurosest kulutusest aastas, siis edaspidi laieneb ravimihüvitis 100 euro piiri ületavatele kulutustele.
• Ka hambaravi jaoks mõeldud raha kasvab mullusega võrreldes ligi poole võrra. Koos proteesihüvitistega on see kokku 52 miljonit eurot. Täiskasvanud inimese hambaravihüvitise suuruseks on tänavu 40 eurot. Lisaks tasub haigekassa hambaarstidele osutatud teenuste eest 20% rohkem.
• Üldse on haigekassa tänavuses eelarves mullusega võrreldes ette nähtud 140 000 täiendava ravijuhu rahastamine.
Kaksteist aastat Microsofti juhina
• Rain Laane töötab haigekassa juhatuse esimehena eelmise aasta oktoobrist. Lisaks on ta eelmise aasta juunist ka Eesti Loto nõukogu esimees.
• Enne praegust ametit töötas Laane 2005. aastast tehnoloogiafirmas Microsoft. 11 aastat oli ta seal ettevõtte Eesti üksuse juht, viis aastat lisaks Balti riikide üksuse juht ja kaks kuud äriarenduse juht. Samaaegselt Microsoftis töötamisega oli Laane üle seitsme aasta Eestis loodud info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat tutvustava MTÜ IKT Demokeskuse juhatuse esimees.
• 1997-2005 oli Laane tuntud arvutifirma IBM müügijuht. 1998-2003 õppis ta EBS-is äri ja majandust, enne seda tehnikaülikoolis ehitusinseneriks.
