"Avarat ja valgusküllast publikuala koos kõigi kohvikute ja fuajeedega pean ma eriti õnnestunuks," kiitis Tallinna linnateatri peanäitejuht Elmo Nüganen teatri laienduse kavandit. "Teatrisaalil on palju sügavust, samas on inimene näitlejale väga lähedal."
Linnateatri uue maja ja sisehoovi arhitektuurivõistluse võitis arhitektuuribüroo Salto AB töö “Paviljon”, mille autorid on Maarja Kask, Ralf Lõoke, Märten Peterson ja Martin McLean. Kava järgi valmib Lai 23 teatrimaja sisehoovi uus 350-kohaline Põrgulava koos lavatorniga, 130-kohaline black box ning vabaõhulava 500 vaatajale. Võidutöö loob teatrimaja sisehoovi lavatorn-paviljoni, mille katuse saab publiku jaoks kasutusele võtta.
Žürii esimehe Nüganeni sõnul meeldis žüriile võidutöö juures eriti publikuala, aga ka teatrisaal. “Publikuala kõigi oma kohvikute ja fuajeedega pean ma eriti õnnestunuks. See on valgusküllane, avar, huvitavalt liigendatud ja terviklik,” ütles ta. “Teatrisaal on suure sügavusega, avatud ja avar. Samas on inimene näitlejale väga lähedal.”
FOTOD! Vaata, milline hakkab Linnateatri sisehoov tulevikus välja nägema!
Eriline õhkkond säilib
Nüganen lisas, et uuel saalil on suur potentsiaal kujuneda täiesti ainulaadseks teatrisaaliks. “Saali eripära on, et see saab olla nii kammerlik kui ka suure saali mõõtmetega,” mainis ta. “Võib öelda, et sisuliselt on tegemist bläkkboksiga, millel on lavatorn ja ka avatud külglava, mida igal pool ei ole.”
Võistlus pidi selgitama, kuidas saaks linnateater vastu võtta suuremat hulka publikut, säilitades samas talle omase atmosfääri. Uuendustega kasvaks linnateatri publiku arv kuus seniselt 6000-lt kuni 10 000 külastajani. “Piletijärjekorrad peaksid uue projekti elluviimisel kindlasti kahanema,” lausus Nüganen.
“Me kõik ju ootame, et vaatajakohti linnateatrisse juurde tuleks, sest teame, et pileteid on selle teatri etendustele praegu peaaegu võimatu saada,” lausus linnapea Taavi Aas. “Avaramaid ruume on linnateater igatsenud juba ammu.”
Maarja Kase sõnul pakkus linnateatri hoovi paigutus suurt väljakutset. “Õueala taheti kasutada võimalikult eri moodi ja ka suvelavastuste tarbeks,” selgitas Kask. “Vanem hoonevöö pidi säilima koos uusarhitektuuriga.”
Suvelavastused uues õues
“Kui inimesed lähevad praegu teatris Põrgulava saali etendust vaatama, peavad nad läbima nii-öelda pudelikaela, milleks on kitsas koridor, kus maksimaalselt mahub üks inimene korraga liikuma,” lisas Nüganen. “Uues lahenduses on need koridorid küll ka maa all, aga päevavalgusest küllastunud.”
Tänavalt tekib vaade maa-alustesse ruumidesse. “Võistlusega saab korda ka kogu linnateatri kvartali hoonestus, üks oluline osa meie vanalinnast,” tõdes Aas. “Mul on hea meel, et riik ja linn on koos otsustanud linnateatri projekti toetada ja teatri valmis ehitada.”
Linna osalus kogu projektis on ligemale 10 miljonit eurot.
Projekti koostamine kestab eeldatavasti tänavu aprillist tuleva aasta juunini, ehitus peaks lõppema oktoobris 2021.
Võitjad said 17 000-eurose preemia
• Kokku laekus linnateatri arhitektuurivõistlusele 13 kavandit, mis kõik vastasid nõuetele.
• I auhinna võitnud töö “Paviljon” sai 17 000 eurot, II koha töö, KOKO arhitektide “Vennad” 13 500 eurot ja III koha töö, Peeter Pere Arhitektide “Godot” 9500 eurot.
• Lisaks otsustas žürii anda välja kaks 5000-eurost eriauhinda, mille pälvisid Soome büroo OPUS architecture ltd. kavand “Sigma” ja arhitektuuristuudio Siim&Kreis OÜ töö “Tagurpidi vaal”.
