"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Keskkonnaamet: enamik metsaomanikke uuendab metsa nõuetekohaselt (0)
23. märts 2018
Scanpix

Keskkonnaameti metsaosakonna mullustest ekspertiisidest selgus, et enamik metsaomanikke uuendab metsa nõuetekohaselt ja suuremal osal metsauuendust vajavatest aladest on uus metsapõlvkond kasvamas.

Mullu tegid metsaspetsialistid 3450 metsauuenduse ekspertiisi 4777 hektaril, teatas keskkonnaameti pressiesindaja reedel BNS-ile.Ekspertiisidega tuvastati, et üle viieaastaseid lageraielanke, kus ei kasva nõuetekohaselt uut metsapõlve, oli 262 kogupindalaga 367 hektarit ning need moodustasid 8 protsenti kõigi kontrollitud raiealade pindalast. Metsa uuendamise tähtaja pikendamise taotlusi esitati 179 eralduse kohta kogupindalaga 229 hektarit. Üheksal eraldusel kogupindalaga 43 hektarit oli perspektiivne metsauuendus olemas.

Ekspertiise tehti juhusliku valiku põhimõttel metsateatiste põhjal lageraielankide piirnemise kontrollimise käigus.

“Saatsime uuendamata metsa omanikele 37 märgukirja, milles juhtisime tähelepanu metsa uuendamise kohustuse täitmisele,” ütles ameti metsauuenduse ja metsakaitse peaspetsialist Rando Omler. “Tuletasime meelde, et metsaomanikud peavad rakendama metsa uuendamisvõtteid kahe aasta jooksul pärast lageraiet ja tagama viie aasta jooksul uue metsapõlve tekkimise. Kokku saatsime sellised märgukirjad 74 eralduse kohta, mis hõlmab kokku 95 hektarit.”

Mullu istutasid metsaomanikud 31,3 miljonit taime. Kõige enam – 16,8 miljonit – istutati kuusetaimiusetaimi.

Omakasvatatud taimi Eestis nappis ning seetõttu toodi naabritelt lisaks 4,1 miljonit taime. Eestisse toodud taimede seas olid ka meilt väljaviidud puuseemnetest teistes liikmesriikides kasvatatud taimed. Populaarseim sisseveoartikkel oli paljasjuurne kuusetaim, mis moodustas kõigist imporditud metsataimedest 66 protsenti.

Eestist viidi välja teistesse riikidesse 2,2 miljonit metsataime, populaarseimad olid hariliku kuuse potitaimed.

Sügisese metsaistutusmaterjali inventuuri kohaselt on selleks kevadeks meie taimlates kasvamas 27 miljonit istutuskõlbulikku taime.

“Algamas on kevadine metsaistutamise ja külvi hooaeg, mille eel tasub läbi mõelda tegevused, millega tagada raiesmikele ja hukkunud metsaosadele uus sobivate puuliikidega metsapõlvkond. Oluline on pöörata tähelepanu okaspuumetsade uuendamisele, et saada ka tulevikus väärtuslikku metsamaterjali,” lausus Omler.

Metsaseaduse järgi teeb metsade uuendamise järelevalvet keskkonnaamet, kes hindab metsauuenduse ekspertiisi käigus, kas metsaomanik on oma kohustusi täitnud. Kui uuendusvõtteid pole rakendatud või metsa järelkasv pole piisav, juhitakse sellele omaniku tähelepanu. Märgukirjadele mittereageerimise korral on tegemist metsaseaduse mittetäitmisega ning sel juhul on võimalik rakendada sanktsioone.

Vastavalt metsaseadusele tuleb metsastada raielangid ja hukkunud metsaosad, rakendades erinevaid uuendusvõtteid – metsaistutust, külvi ja täiendavat istutust koos puutaimede edasise hooldusega.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.