Praegu maksab miljonär sama suurt liiklus-trahvi kui miinimumpalgaga liiklusrikkuja, et aga jõukamate liiklushuligaanide kihutamislembust pidurdada, muutuvad trahvid astmeliseks.

Soomes Seinajoel elav ärimees Reima Kuisla pidi paar aastat tagasi maksma kiiruse ületamise eest trahvi 54 000 eurot. Liikluspolitsei tabas ärimehe kihutamas 103-kilomeetrise tunnikiirusega teelõigul, kus suurim lubatud kiirus oli 80 kilomeetrit tunnis. Tuludeklaratsioonist ilmnes, et mehe teenistus oli 6,5 miljonit eurot. Seega sai temalt kiiruseületamise eest sisse nõuda 54 000 eurot. Miljonär pidas trahvimäära siiski liiga kõrgeks ja avaldas selle vähendamise nimel soovi teha suur  annetus haigla lasteosakonnale.

Ka Eestis on selge, et kõigile ühetaolised trahvid ei pidurda paksema rahakotiga liiklushuligaani mitte kuidagi. Suurema rahakotiga liikluspätt seab inimeste elu jätkuvalt ohtu, sest trahvi  väiksuse tõttu see teda ei hirmuta.

Kallid autod avariides

“Põhimõte, et arvestame rahatrahvi määramisel isiku sissetulekut ja tema jõukust, on iseenesest õige,” lausus vandeadvokaat Indrek Sirk. “Miinimumpalga või mitme tuhande eurose palgaga inimesed suhtuvad rahasse erinevalt ja nii mõjutab ka rahaline väljaminek neid kahtlemata erinevalt. Jõukama silmis võib trahvisumma olla nii väike, et tema liikluskäitumist see ei mõjuta.”
Iseloomuliku faktina võib välja tuua, et millegipärast satuvad kõige tihedamini avariidesse just kallimad automargid. Autode arvu järgi satuvad meil kõige rohkem avariidesse Lexused, teisel kohal on BMW, kolmandal Dodge, neljandal Porsche, viiendal Land Rover ja kuuendal Mercedes-Benz, sedastas paar aastat tagasi Eesti liikluskindlustuse fond ja  kindlustusseltside liit. Näiteks Eesti üks arvukam autoperekond Volkswagen asus avariide nimekirja allosas.

Et jõukamaid liiklusrikkujaid talitseda, esitaski valitsus riigikogulaste lugemislauale karistusseadustiku muutmise eelnõu, mis loodetavasti nahaalseid sõidukijuhte rohkem kukalt kratsima paneb, sest teeb trahvid sõltuvaks sissetulekust.

“Põhjus on väga lihtne,” ütles peaminister Jüri Ratas. “Me vähendaksime neid raskeid liiklusõnnetusi, mis on tingitud kõrgest alkoholijoobest ja/või väga suurest kiiruse ületamisest.”

Rahatrahvi suurus hakkab edaspidi sõltuma sissetulekust, kuid sissetulekupõhist rahatrahvi hakatakse määrama üksnes ohtlikumate rikkumiste puhul.

Sissetulekupõhine trahv võib oodata ka õnnetuskohalt põgenenud või kannatanu abitusse seisundisse jätnud juhti, samuti peatumismärguande tahtlikku eirajat.

“On olnud kahetsusväärseid juhtumeid, kus on hakatud politseiga võidu rallit sõitma,” tõdes justiitsminister Urmas
Reinsalu.

Ka 0,5 promilliga sõitmine on ohtlik

Sissetulekul põhinevat trahvi hakatakse rakendama mitmete eri  rikkumiste korral. Kui keegi ületab kiirust rohkem kui 41 km/h, võib teda meil juba järgmisel aastal tabada sissetulekul põhinev trahv. Sama saatus ootab sõidukijuhte vahetult pärast liiklusõnnetust alkoholi või narkootikumi tarvitamise eest.

“Meil on olnud ka juhtumeid, kus ilmselgelt politsei nendib – ja õigusega –, et hiljem on võimatu tõendada, kas inimene sooritas süüteo või õnnetuse joobnudpäi või tarvitas alkoholi pärast,” ütles Reinsalu. “Järelikult tuleb niisugust tegevust üldohutuse mõttes täiendavalt tõkestada.”

Ohtlike rikkumiste hulka loetakse ka mootorsõiduki juhtimine, kui puudub juhiluba. Samuti see, kui juhi ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,250,74 milligrammi.

Et liikluskurjategijaid ohjavat seadust on tõesti vaja, tõestab ka asjaolu, et kuigi liikluses hukkunute arv oli Eestis eelmisel aastal läbi aegade kõige väiksem, saab vigastusi üha rohkem inimesi.

“Autod on muutunud turvalisemaks ja selle tulemusena liikluses hukkunute arv küll väheneb, kuid kehavigastustega lõppenud õnnetusi on endiselt hirmuäratavalt palju,” ütles  ERGO kahjukäsitlusvaldkonna juht Caterina Lepvalts.

Kui aastal 2013. sai liikluses viga 1680 inimest, siis mullu 1725.  Liiklusõnnetuste arv on viie aastaga suurenenud ligi poolesaja võrra. “Kõik need juhtumid oleks võinud olemata olla, kui juhid oleks liikluses ettevaatlikumad ning hooliksid rohkem kaasliiklejatest,” ütles Lepvalts.

Liikluses hukkus mullu 48 inimest, eelnevatel aastatel on see number jäänud 70-80 kanti, ligi 15 aastat tagasi küündis aga 200-ni.

Maksimumtrahv ulatub tuhandete eurodeni

Politsei- ja piirivalveameti andmeil põhjustasid mullu liiklusõnnetusi valdavalt keskealised mehed.

“Liiklusõnnetuste põhjustajate hulgas olid möödunud aastal  esirinnas 31-50-aastased mehed, seejärel 18-30-aastased mehed,” ütles politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Maria Gonjak. “Mehed põhjustavad seejuures pea kaks kolmandikku kõikidest liiklusõnnetustest. Kõige vähem on liiklusõnnetuse põhjustajaid kuni 17-aastaste ja üle 66-aastaste naiste seas.”

Justiitsministeeriumi selgitusel pole väärtegude puhul trahvi arvestamisel eraldiseisvat infosüsteemi loomist kavas. Politseiametnik saab andmed inimese sissetuleku kohta maksu- ja tolliametist.

“Aluseks võetakse need tulud, mis on deklareeritud,” lausus Reinsalu. “Me eeldame inimestelt õiguspärast käitumist.”
Andmed inimese sissetuleku kohta saadakse ministeeriumi pressiesindaja selgitusel elektroonilise päringuga. Konkreetse rahatrahvi suurus võib väärteost sõltuvalt jääda kolme ja 300 päevamäära vahele, miinimumpäevamäära suurus on eelnõu kohaselt 5 eurot. Päevamäär hakkab erinema vastavalt sellele, kui palju inimene teenib. Näiteks 2000 eurot netotulu kuus teeniva inimese päevamäär oleks 28 eurot ja 40 senti, mis tähendab, et maksimaalne trahv võib olla 28,4 x 300 ehk 8520 eurot. Juhul, kui tegemist on väärteoga, on päevamäär ja seega ka trahv kaks korda väiksem.

Justiitsminister rõhutab, et päevamäära suuruse arvutamisel tulevad mängu individuaalsed asjaolud, näiteks see, kas raske rikkumise sooritanud inimesel on alaealisi ülalpeetavaid.

“Lisaks nähakse selles eelnõus ette põhimõte, et liiklusrikkujaid saab karistada tingimisi juhtimisõiguse äravõtmisega,” ütles Reinsalu. “Kehtivas õiguses seda võimalust ei ole.”

Kui juht on edaspidi hoolsam, jääb talle juhiluba alles.

“Selleks määratakse inimesele üheaastane katseaeg,” selgitas Reinsalu. “Kui ta siis on tubli ja hoidub väärtegudest, tingimisi juhtimisõiguse äravõtmist täitmisele ei pöörata.”

Sissetulekupõhise karistussüsteemi rakendades peab riik advokaat Indrek Sirgi sõnul tegus olema ka varimajanduse vähendamisel.  

“Inimeste sissetulekud pole kuigi lihtsalt kontrollitavad,” rääkis Sirk. “Inimese elustiil võib jätta mulje, et ta on jõukas, sõidab kalli autoga ja elab laia elu, kuid ametlike sissetulekute poolest on samas kategoorias miinimumpalga saajatega. See aga ei peaks olema uue süsteemi takistuseks, pigem peab riik tegutsema selle nimel, et inimeste sisetulekud oleksid paremini näha ja varimajandust oleks vähem.”

Karistusseadustiku muudatused on kavandatud jõustuma 2019. aasta 1. veebruarist. Seada raskemate liiklusrikkumiste puhul trahvid sõltuvusse sissetulekust on Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu valitsusliidu üks aluspõhimõtteid.

Sissetuleku järgi tuleks maksta trahvi näiteks loata ja joobes juhtimise korral

• 2015. aastal tuvastati ligi 2800 juhtumit, kus inimeselt oli juhiluba ära võetud, kuid ta istus ikkagi rooli. Keskmine trahv selle eest oli 2015. aastal 604 eurot. Justiitsministeerium eeldab, et sissetulekul põhineva trahvisüsteemi järgi võiks sellise rikkumise keskmiseks trahviks kujuneda 1812 eurot.

• Trahve on sissetulekute järgi arvestatud juba aastaid, sama süsteem võetakse nüüd kasutusele ka väärtegude puhul. Nii lõpeb veider olukord, kus 1,51-promillises joobes sõitja maksab kuriteo toimepanijana trahvi sissetuleku järgi, kuid 1,49-promillise joobega väärteo eest ühetaolise trahvi.

• Trahv hakkab justiitsministeeriumi väitel sõltuma sissetulekust vaid osa väärtegude puhul. Selleks on sõiduki ilma loata ja/või joobes juhtimine, sõidukiiruse ületamine rohkem kui 41 km/h ja kiiruse ületamine rohkem kui 60 km/h. Teiste väärtegude korral muudatusi rahatrahvi suuruses ja trahviühikus ei ole.

• Süüdlase sissetulekust arvestatav päevamäär arvutatakse aastasest netosissetulekust. Päevasissetulek on üks neljasajandik süüdlase aastasest netosissetulekust. Päevasissetulek väheneb 10% võrra süüdistatava iga alaealise ülalpeetava kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 30%, kuni 20% võrra, kui süüdlane tõendab, et tal on võlad, mis oluliselt vähendavad tema maksevõimet ja 3,20 euro võrra elamiseks hädavajalike kulude katmiseks. Saadud tulemus jagatakse väärtegude korral kahega.

Rahatrahvi tasumise tähtaeg pikeneb

“Lõviosal inimestest on ju perioodilised, kord kuus laekuvad sissetulekud, olgu siis pension või palk,” rääkis justiitsminister Urmas
Reinsalu.

“Kui praegu tuleb trahv tasuda 15 päeva jooksul, siis seda pikendatakse 45 päevani,” lausus Reinsalu. “Järelikult on igal inimesel, kes elatub ühekordsetest igakuistest sissetulekutest,  võimalus trahv õiguskuulekalt tasuda, kui tal täiendavaid vahendeid ei ole. Samuti nähakse ette kiirmenetluses kergem sanktsioon ehk kui väärteoprotokoll vormistatakse kohe kiirmenetluse korras, siis nähakse ette põhimõte, et menetleja peab vähendama rahatrahvi kolmandiku võrra.”